Tulekustuti valik sõltub ruumi suurusest

Kristo Mäe 14. juuli 2004, 00:00

?Kustutite valikul peaks lähtuma materjalist, mida on võimaliku tulekahju korral vaja kustutada,? ütles Kidde Eesti AS-I juhataja Priit Pella. Tema sõnul tuleb arvestada näiteks ka sellega, et kustuti kasutamine tekitaks võimalikult vähe hilisemaid koristuskulusid ja oleks kasutajale ohutu.

Enimlevinud on pulberkustutid, mis on Tamrex Ohutuse OÜ tuleohutuse müügiesindaja Margus Oberschneideri sõnul ka efektiivsemaid ja odavaimad. 6-liitrise pulberkustuti hind jääb vahemikku 600-700 krooni, sama suur vesikustuti maksab sadakond krooni rohkem.

Tavaline ABC-pulbriga laetud tulekustuti sobib kasutamiseks nii soojades kui külmades ruumides suurema osa materjalide kustutamiseks. Siiski tuleb Priit Pella sõnul arvestada pulberkustuti kasutamisega kaasnevate hädadega. ?Kasutades pulberkustutit ruumis, kus on elektroonikaseadmed, tuleb pärast kustuti kasutamist kõik elektroonikaseadmed välja lülitada ning hooldusesse toimetada,? nentis Pella. Et pulber sulab kuumadel pindadel ja tekib voolu juhtiv sulam, siis on Pella sõnul oht kahjustada ka neid seadmeid, mis jäid tulest puutumata.

Pulberkustuteist on vähem levinud vesi-, vaht- ja süsihappegaaskustutid. Kui vesikustuti sobib ennekõike puidu, paberi ja tekstiili kustutamiseks, siis vahtkustuti kasutusala on laiem, kustutades ka õli, bensiini, plastide, rasva, bituumeni ja kummi tulekahjusid.

Priit Pella sõnul ongi Eesti tarbijad taasavastamas vahtkustutit. ?Erinevalt üldlevinud arvamusest ei tekita kaasaegne vahtkustuti suuri kahjustusi ning koristuskulusid, mis kaasnevad pulberkustuti kasutamisega,? rääkis Pella. Vahtkustuti sobib A- ja B-klassi tulekahjude kustutamiseks ning uuemate vahtkustutitega on lubatud kustutada kuni 1000V pingega pingestatud elektriseadmeid. ?Vahtkustuti kasutamine oleks mõistlik kontorites, hotellides, lasteasutustes, tegelikult kõikjal, kus kustutit hoitakse soojas ruumis,? märkis Pella. Vahtkustuti hinnad jäävad vahemikku 900 ? 1100 krooni. Elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks on sobiv ka süsihappegaaskustuti, mille kahekilone balloon maksab 1000 ? 1500 krooni.

Eraldi kustutina on olemas F-klassi kustuti, mis on mõeldud toiduvalmistamisel kasutatavate rasvainete põlengu kustutamiseks.

Kui tuleoht või selle leviku oht on suur, tuleks Oberschneideri sõnul kasutada automaatset tulekustutussüsteemi. ?Süsteemiga tuleks varustada hooned, kus tuletõkkesektsioonid on rajatud läbi kolme või enama korruse,? lisas Oberschneider. Samuti oleks Oberschneideri sõnul automaattulekustutussüsteemid soovitav paigaldada ka mitmekorruselistesse keldritesse, tööstus- ja laohoonetesse ning suure pinnaga hoonetesse. ?Muudel juhtudel võib piirduda esmaste kustutusvahenditega, ka kantavate tulekustutitega,? rääkis Oberschneider.

Automaatsetes tulekustutussüsteemides kasutatakse kustutusainena vett, gaasi, pulbrit või vahtu, kuid kolme viimast neist ei saa kasutada töö- ja olmeruumides, ega ka ruumides, kus viibib palju inimesi. ?Enimlevinud on sprinklersüsteem, kus kasutatakse kustutusainena vett,? ütles Oberschneider.

Et tulekustutile võiks vajadusel ka loota, siis tuleb seda ostes veenduda, et kustuti on läbinud kontrolli ja vastab nõuetele. Päästeameti järelevalveosakonna juhataja Kaur Kajaku sõnul peab olema igal müügisoleval tulekustutil peal seda tõestav eestikeelne silt.

?Tuleks hoiduda kustutitest, mis on toodetud tundmatute tootjate poolt,? märkis Margus Oberschneider ja lisas, et sellistel kustutitel võib surve langeda või pole neile saada varuosasid. Selleks, et hoida tulekustuteid töökorras, peab neid ka regulaarselt kontrollima ja hooldama.

Kuigi tulekustuti olemasolu on kohustuslik ainult avalikes ruumides ning kodudes seda otseselt ei nõuta, oleks Päästeameti järelevalve osakonna juhataja Kaur Kajaku sõnul hea, kui väike kustuti oleks olemas igas majapidamises. Kajaku sõnul pole tingimata vaja osta 6-kilost kustutit, väiksema tulekahju kustutamiseks piisab tema hinnangul juba isegi paarikilosest kustutist. ?Kustutusainekogus küll väike, aga piisav väikese kahju esmaseks kustutamiseks,? tõdes Kajak. Kustutite olemasolu on kohustuslik aga individuaalmajade garaa?ides, kus peaks garaa?i kohta olema vähemalt üks käsikustuti.

Praeguse korra järgi peab avalikes ruumides olema iga 150m2 kohta üks kustuti, kuid maja korruse peale peab olema neid vähemalt kaks. Suuremates hoonetes, näiteks kaubamajades, peab olema kustuti iga 200m2 kohta. Nende nõuete rikkumisel on võimalik füüsilisele isikule määrata kuni 12 000 ja juriidilisele isikule kuni 50 000 krooni suurune trahv.

Kuigi automaatkustutite olemasolu pole praegu veel kohustuslik, on Kajaku sõnul üsna tõenäoline nende kohustuslikuks muutumine lähitulevikus tavapärasest suuremate ja keerukamate hoonete puhul, kust evakueerida on raskem.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing