- OMX Baltic0,14%300,78
- OMX Riga1,02%888,99
- OMX Tallinn0,13%2 060,99
- OMX Vilnius−0,02%1 197,8
- S&P 5001,11%6 092,18
- DOW 301,19%43 089,02
- Nasdaq 1,43%19 912,53
- FTSE 1000,24%8 780,21
- Nikkei 2250,39%38 942,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,93
- OMX Baltic0,14%300,78
- OMX Riga1,02%888,99
- OMX Tallinn0,13%2 060,99
- OMX Vilnius−0,02%1 197,8
- S&P 5001,11%6 092,18
- DOW 301,19%43 089,02
- Nasdaq 1,43%19 912,53
- FTSE 1000,24%8 780,21
- Nikkei 2250,39%38 942,07
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,93
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus kinnitas eelmise aasta välisabi kasutamise ülevaate
Täna kiitis valitsus heaks rahandusministeeriumi poolt koostatud
ülevaate Eestile eraldatud välisabi kasutamisest 2003. aastal.
Aruanne hindas möödunud aastal rakendatud välisabi projektide elluviimise mõningate eranditega edukaks, teatas rahandusministeerium.
Valitsuse poolt heakskiidu saanud välisabi ülevaade hõlmab Euroopa Liidu programmidest Phare, ISPA ja SAPARD toetatud projektide rakendamist ning kahepoolset riiklikku välisabi. Koostatud ülevaate kohaselt võib välisabi kasutamist eelmisel aastal pidada üldjoontes efektiivseks ning toetuse saajatele kasulikuks.
Aruanne sisaldab lisaks lõppenud välisabiprojektide tulemuslikkuse käsitlusele ka käimasolevate projektide rakendamisel ilmnenud probleemide analüüsi. Ülevaates toodi peamise vajakajäämisena välja mitmeaastase strateegilise planeerimise nõrkus ning projektihangete aeglane ettevalmistus.
SAPARDi programmi rakendamisel kujunes möödunud aasta kõige intensiivsemaks aastaks, mil esitati rekordarv toetuse taotlusi. Perioodiks 2000-2003 oli SAPARDi eelarveks planeeritud 1 063 miljonit krooni, millest 98% oli 2004.a. jaanuari lõpuks välja makstud või heaks kiidetud. Programmi hindamise käigus leiti, et SAPARDi programmi on rakendatud Eestis edukalt ning see on toonud nii otsese kui kaudse kasu põllumajandussektorile.
2003. aastal lõppenud Phare projektide rakendamist peetakse aruande kohaselt samuti edukaks, kuigi kõiki planeeritud eesmärke ei suudetud saavutada. Probleemid olid seotud peamiselt projektide ettevalmistuse faasis seatud liiga ambitsioonikate sihtidega. Sellest tulenevalt on mitme ministeeriumi haldusalas projektide eesmärke juba ka realistlikumaks muudetud.
Keskkonna- ja infrastruktuuri valdkonda toetava programmi ISPA raames allkirjastas rahandusminister möödunud aastal 8 projekti rahastamiskokkulepped, maksumusega 780 miljonit krooni. Programmi rakendamisel ilmnenud puudusena väljatoodud hankedokumentatsiooni ebakvaliteetse ettevalmistamise ja lõpptähtaegade venimise probleemide leevendamiseks on juba kasutusele võetud tehnilise abi projektid, mille raames saab projektide ettevalmistuse tellida erialaekspertidelt.
Ministeeriumid ja riigikontroll hindasid 2003.a. lõppenud ja käimasolnud 173 kahepoolse välisabi projekti üksikute eranditega kõik efektiivseks ja kasulikuks. Suurim kahepoolse abi andja oli möödunud aastal Taani, eraldades Eestile 117,6 miljonit krooni.
2003.aastal laekus Eestile välisabi mahus üle 2 miljardi Eesti krooni, mis on 28% rohkem kui 2002. aastal. Eesti sai Euroopa Liidult 1,67 miljardit krooni abiraha, mis moodustab üle 80% kogu möödunud aastal laekunud välisabist. Ülejäänud 383 miljonit krooni saadi kahepoolsete riiklike välisabidena.
Ülevaade Eesti Vabariigile eraldatud riikliku välisabi kasutamisest ja selle tulemuslikkusest 2003. aastal on saadaval <#siin=http://www.fin.ee/index.php?id=10771 >
Enimloetud
2
Kuidas leida äripartnereid Aasias
3
Viimased uudised
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
“Tippkohtumise” saates edukas ettevõtja Reet Roos
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Kuidas leida äripartnereid Aasias
Mullu tegi õlleäri rekordkasumi!
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele