Pärandus lapselapsele: maja koos eluasemelaenuga

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 20. juuli 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pärandus lapselapsele: maja koos eluasemelaenuga
Ühispank teatas eile, et hakkab pakkuma 40-aastast eluasemelaenu inimestele, kes pole laenu lõpptähtaja saabudes vanemad kui 70-aastased. Sama pakkumist kaalub pärast konkurendi uuendust ka Hansapank.
Äripäeva hinnangul näitab Ühispanga samm, et pangad katsuvad üksteise võidu laiendada laenuvõimelist seltskonda, mis on hakanud kokku kuivama.
Suur osa Eesti elanikkonnast on ennast juba eluasemelaenuga sidunud - Eestis on praegu hinnanguliselt ligi 80 000 laenuklienti. Aga pangad ei taha klientide vähenemisega leppida. Uue pikaajalise laenu sihtgrupiks on need inimesed, kes veel võiksid laenu võtta, kuid kes sooviksid pigem jagada laenu pikema aja peale.
Ühispank on välja arvutanud: kui jagada 700 000-kroonise ja 3,3%protsendilise intressiga laenu puhul tagasimaksed 30 aasta asemel 40 aasta peale, tuleb iga kuu 438 krooni vähem tagasi maksta. Ühispanga enda sõnul on laenu sihtgrupiks eelkõige noored pered, kõikidest laenajatest moodustavad ülipika laenu soovijad umbes 5 protsenti.
Inimeste laenulembus on pankade töö tulemus. Kõigepealt käivitas Nordea kahe aasta eest intressiralli, mille käigus pangad hakkasid pakkuma aina väiksemate intressidega laene, kuni nad on nüüdseks jõudnud 4-5 protsendiliste intresside juurde. Juunis tõi Hansapank turule 10 aastaks fikseeritud intressiga eluasemelaenu, mille intress on 5,45 protsenti.
Ühispanga sammu põhjuseks võib lisaks turuosa suurendamisele pidada soovi uudiskünnist ületada. Ühispank, mis on uute laenutoodete pakkumisel jäänud Nordea ja Hansapanga varju, saab seekord pioneerina silma paista.
Eesti Pank reageeris Ühispanga avaldusele manitsustega mitte laenukoormust tõsta. Sedasama tegi konkurent Sampo. "Neljakümneks aastaks laenu võttes peab inimene endale selgelt aru andma, et see on finantskohustus ja ka risk väga pikaks ajaks," ütles Eesti Panga osakonna juhataja Sven Meimer. Sampo Panga turundusdirektor Ranno Pajuri rääkis, et pensionieaks pole mõtet endale laenu kaela jätta.
Pikaajalise laenu puuduseks on lihtne tõsiasi, et mida pikem laen, seda rohkem maksad sa intresse. Ülaltoodud näite puhul on 30-aastase laenu asemel 40-aastase laenu võtnud inimese kuised maksed väiksemad, kuid intressikulu kokku lõpuks 158 000 krooni suurem.
Mis võiks olla järgmine nurgake, kuhu peidavad end need, kellele pangad veel mõned laenud maha võiksid müüa? Üks võimalus kliente juurde saada on veelgi intresse langetada. Teine võimalus on hakata pakkuma laenu 50, 60 või 100 aastaks.
Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktori asetäitja Eerika Vaikmäe-Koit küll ei usu, et Eesti turg selliste ülipikkade laenude suunas areneb - "vähemalt mitte lähiperspektiivis".
Tõepoolest näitavad praegused laenajad tähtaegade suhtes üles teatavat vastutustunnet - kui Ühispangas oli maksimaalne tähtaeg siiani 30 aastat, siis keskmine eluasemelaenu pikkus on umbes 15 aastat.
Pole sugugi kindel, et laenuralliga harjunud pangad ei hakka kasutama võimalust pakkuda tulevikus laenu rohkem kui 40 aastaks, kui laenuvõtjate read päris hõredaks kipuvad jääma - nagu katoliku kirik müüs kunagi hingelunastust juba ammusurnud kodanikele.
Autor: ÄP
Hetkel kuum