Relvade ning erivahendite kasutamine turvatöös

Relvade kasutamise osas on jäänud kehtima põhimõte, mille kohaselt relvade ja laskemoona soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, kandmine ning kasutada andmine toimub vastavuses relvaseadusega ulatuses, milles turvaseaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on relvaseadus turvaseaduse suhtes üldseaduseks ning kuulub kohaldamisele ka juhtudel, milleks turvaseadus ise juhiseid ei anna.

Turvaülesannete täitmisel on lubatud kasutada vaid turvaettevõttele või erandjuhtudel valvatavale asutusele kuuluvat relva (§ 37 lg 2). Relva kasutamine on õigustatud vaid tingimusel, et ohus on inimese elu või tervis, ohtu ei ole võimalik relva kasutamata kõrvaldada ning ohu laad õigustab relvastatud sekkumist. Kõik relva kasutamise juhud tuleb registreerida (§ 37 lg 4).

Eraldi (§ 38) ning võrreldes muude relvade kasutamisele esitatud nõuetega leebemalt on reguleeritud kumminuia kasutamine. Kumminuia võib kanda ja ründe tõkestamiseks või tõrjumiseks kasutada iga vormiriietuses turvatöötaja.

Seadusest tulenevalt on turvatöötajal õigus kasutada erivahenditena eriotstarbelisi märgistus- ja värvimisseadmeid, käeraudu ja teenistuskoera, loetelu on võrreldes varasemalt kehtinud seadusega jäänud samaks. Teenistuskoeraks ei sobi mitte iga koer: kutsu peab vastama veterinaarnõuetele, olema läbinud vähemalt põhidressuuri ning alluma omajuhi käsklustele. Valveobjektil koeral olema suukorv, välja arvatud juhul, kui koer on rihma otsas või valvatav territoorium aiaga piiratud ning teenistuskoera kohalolust annavad märku nähtavalt paigutatud sildid. Koera pidamisel tuleb arvestada ka loomakaitseseadusest ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud loomapidamiseeskirju.

Erivahendite kasutamine on lubatud olukorda arvestades mõjuvatel põhjustel: käeraudu ja teenistuskoera ei või kasutada lapse, vanuri, puudelise inimese või rasedustunnustega naise vastu, välja arvatud juhul, kui selline isik ise ründab turvatöötajat või muud isikut ning sellega kaasneb oht rünnatava elule või tervisele.

Ohu hindamisel ning tegutsemisviisi valikul tuleb arvestada ka Karistusseadustikust lähtuvaid põhimõtteid: hädakaitse (§ 28) ja hädaseisundi piire (§ 29). Lubatud on selliste kaitsevahendite kasutamine, mis pole kaitse seisukohalt kaheldavad ning teisalt jälle ei ületa asjatult ründe ohtlikkust ja intensiivsust (Riigikohtu 21. 02. 2001 otsus nr 3-1-1-124-01)

Käeraudade kasutamine on lubatud vaid juhul, kui on alust arvata, et kinnipeetav isik võib põgeneda, rünnata turvatöötajat või ohustada iseennast või teisi isikuid. Käeraudade soetamises on vajalik politseiprefektuuri luba (§ 40 lg 1).

Autor: Eneken Tikk