Tallinna suurim terrass on restoranil Riff

Suvisel ajal on hea teada, et Riffi terrass olla Tallinna suurim ja päike paistvat sinna kogu päeva, nagu kinnitab Riffi kodulehekülg. Hommikul kella üheteistkümnest saab restoranis süüa ja baaris juua, õhtul kümne ajal muutub restoran ööklubiks, kus unetud kella kuueni pidutseda saavad.

Riffi menüü on tõenäoselt Tallinna kergeim, muud kui kanaliha ja taimetoitu siin ei saagi. Joogid ja koogid muidugi peale selle. Kana on igat moodi ja igale maitsele: kana ja pasta, kana ja tortilja, kana burgerina, kana sandwich?i vahel, India, cajun?i ja Sitsiilia moodi.

Need eri maailma otsast pärit road, mida meie jõudsime proovida, olid säilitanud oma päritolumaa stiili ja enam-vähem rahvusliku näo: cajun?i kana juurde serveeriti puuviljasalsat, sibularattaid ja tugevalt maitsestatud grillkartulit, tikka masala kana oli marineeritud jogurtis ja toodi lauale koos basmati-riisiga, nacho?de ja kana juurde käis jalapeno-pipar, kanatortilja juurde quacamole kaste, aga millegipäst ka mozzarella juust. Nii et Itaalia stiil kä üige, nagu moodsas kohas kombeks ongi.

Tihtipeale on nii, et restoran on kas suur või hea. Suur ja hea koos olla on raske.

Riff on toidu poolest väga hea, aga hubast ja sõbralikku muljet meil vähemalt seekordsest terrassilõunast küll ei jäänud. Kui ma pärast pikka ootamist baarileti taga igavlevalt noormehelt küsisin, mil moel siin süüa on võimalik saada, siis ühmas ta, et kohe tullakse. Muidugi, lõpuks tuldigi.

Aga tuhatoosi otsima pidin ikkagi ise. Leidsin kah, sellesama igavleva noormehe juurest baariletilt. Edasi läks küll tempokamalt, aga kuidagi ükskõikselt, ilma naeratuse ja huvita. Nii et jahe on sellel päikesepaistelisel terrassil, jahe ja kõle.