Iraak on jätkuvalt kõrgete naftahindade põhjustaja

Saddami re?iim oli viimase 30 aasta jooksul naftaturul peamiseid muutlikkuse põhjustajaid. Võiks loota, et Saddami kõrvaldamine vähendab turu muutlikkust ja stabiliseerib naftahindu. Kahjuks tundub Iraak olevat jätkuvalt kõrgete naftahindade üks peamiseid põhjuseid. Lähitulevikus on Iraagi invasiooni põhitulemuseks suurem muutlikkus ja seeläbi ka kõrgemad hinnad.

Viimastel kuudel on Iraagi naftatoodang kasvanud rohkem kui kahe miljoni barrelini päevas. Praegune naftatootmine ja -eksport on suurem, kui enne invasiooni ennustati. Eksperdid on väitnud, et puudulik finantseerimine, turvalisuse puudumine, seadusliku valitsuse stabiliseerimise probleemid ja tehnoloogilised vajakajäämised piiravad tõsiselt Iraagi tootlikkust. Ometi jõudis Iraagi päevane naftatoodang märtsis invasioonijärgse rekordi, 2,5 miljoni barrelini.

Iraagil võimaldasid toodangut suurendada paljud asjaolud. Bushi administratsioon andis naftatootmise taastamiseks 2,3 miljardit dollarit. Pärast invasiooni ei arvanud keegi, et Iraak saab laenu, rääkimata abirahadest. Selle asemel investeeriti need 2,3 miljardit dollarit otse Iraagi naftasektorisse. Naftaväljade ja muude rajatiste kaitseks andis USA tohutu hulga sõdureid ja lepingulisi eraettevõtjaid.

Tehnilise poole pealt palkas Bushi administratsioon Iraagi tehnoloogiliselt nõudlikke naftavälju lappima maailma parimad naftatööstust teenindavad kompaniid. Neil on veel palju teha, kuid juba on näha märkimisväärset edu. Sõda ei muutnud Iraagi naftaväljade väärtust. Need kuuluvad ikka veel maailma rikkalikemate hulka ja võimaldavad naftat toota suhteliselt väikeste pingutuste ja investeeringutega. Pealegi on viimase 12 kuu kõrged naftahinnad Iraagi eelarve jaoks ootamatult suur sissetulek, mis võimaldab finantseerida teisi sektoreid ilma naftatööstust kahjustamata.

Iraagile naftatööstuse taastamiseks raha andmine oli üks parimaid sõjajärgseid otsuseid, mida Bushi administratsioon teinud on. Jääb aga küsitavaks, kas toodangu kasv pärast juuni lõpus toimunud võimu üleandmist suveräänsele Iraagi valitsusele jätkub.

Hoolimata suurtest rahasüstidest ja enneolematust turvalisusest on mässajad ikkagi suutnud naftatootmist ja -eksporti takistada või vähendada. Mässajad mõistavad, et kes kontrollib Iraagi naftat, kontrollib ka Iraagi saatust. Uus Iraagi valitsus ei ole isegi USA sõjajõudude poolt toetatuna võimeline garanteerima prognoositavat naftatoodangut ja see jääb üsna muutlikuks. Samas on raha juurdevoolu säilitamine Iraagi naftasektorisse oluline.

See loob huvitavad suhted Iraagi ja Saudi Araabia vahele. Ainult Saudi Araabia suudab juhtida naftatoodangut maailmas sellisel moel, et jätab ruumi Iraagi naftale ja hoiab hinnad kõrgel. Ja ainult Saudi Araabia saab turu üle ujutada ja hinnad madalamale viia.

Naftatulude vähenemine võib Iraagi valitsusele olla hävitav. Praegustest naftatuludest jätkub vaevu riigikulude katmiseks, rääkimata rekonstrueerimisest, võla tasumisest ja sõjakahjude korvamisest. Valitsus peab kavandama järkjärgulise teekonna naftatööstuse taastamiseks. Samal ajal jääb tugevaks USA toetus.

Autor: A. F. Alhajji