Börsile oleks hädasti IPOt vaja

Tallinna börsi käive oli eile 7,9 mln krooni, mis on viimaste kuude üheks madalama käibega kauplemispäevaks. 7,4 mln krooni andis kauplemine Hansapanga aktsiaga, mis oli ka ainsaks kallinenud aktsiaks börsi põhinimekirjas. Aktsia hind kerkis 1,03 protsendi võrra, 107,65 kroonini.

Investorinimekirja aktsiatest kallines Saku Õlletehase aktsia 0,15 protsenti ning erastamisväärtpaberi hind 0,49 protsendi võrra, 95,44 sendini.

Kauplemisaktiivsus börsil on langenud, mis on ühest küljest loomulik. Eestis käib puhkuste hooaeg täistuuridel ning Euroopas on see kohe-kohe algamas. Samas teeb ärevaks üha kahanev kaubeldavate aktsiate arv Tallinna börsil.

Möödunud neljapäeval teatas Tallinna Farmaatsiatööstuse suuromanik Grindeks, et teeb väikeaktsionäridele pakkumise, mis toob suure tõenäosusega endaga kaasa börsilt lahkumise.

Seega tuli suvega kaks börsilt lahkujat (alates 1. juulist lahkus Tallinna börsilt Estiko) ning juhul, kui Eesti riik oleks järele andnud, poleks võimatu, et ka Eesti Telekom oleks võinud börsilt minna.

Eesti väärtpaberiturg pole kahjuks börsikrahhijärgsest nüüdsest juba seitse aastat kestnud letargiast üle saanud ning pärast Telekomi börsiletulekut 1999. aasta veebruaris pole ühtegi aktsiate avalikku esmaemissiooni (IPO) toimunud. Aga väärtpaberituru arenguks oleksid uued aktsiad börsil vägagi teretulnud.

Selles suhtes oleme maas lõunanaabritest lätlastest, kelle SAF Tehnika emissioon oli üsnagi edukas. 24. mail toimud emissiooni käigus sai MicroLinki endine tütarettevõte 48,8 protsendi aktsiate eest umbes 400 miljonit krooni lisaraha, millest veerand pärines Eestist.

Eestis käivad uute emissioonide kohta mitmesugused kuuldused, mida on umbmääraselt kinnitanud ka Tallinna börsi juhtkond, kuid midagi konkreetsemat pole siiski teada. Väärtpaberituru elavdamiseks oleks aga ühte IPOt hädasti vaja. Tegelikult oleks vaja isegi nn ?kuuma? IPOt, nagu paari nädala pärast toimuv Google?i avalik esmaemissioon, aga seda on vist palju tahta.