Linnainimene joob vett, maainimene eelistab karastusjooke

Uuringufirma Saar Poll viis selle aasta aprilli lõpus läbi uuringu, kus 1010 eestimaalaselt vanuses 15?74 küsiti tema joogieelistusi teatud situatsioonides.

Muidu suhteliselt tugeva alkoholigeeniga eestimaalane on rannas tagasihoidlik ? üle poolte eelistab rannas olles mittealkohoolseid jooke ? vett (27%) või karastusjooki (25%). Järgnevad õlu (13%) ja mahl (10%).

Uuringust tuli välja tendents, et karastusjooke eelistavad kõige enam maaelanikud (28% maal elavatest inimestest). Kõige vähem armastavad karastusjooke rannas juua pealinna elanikud (18,5%). Tendents ? mida suuremas asumis inimene elab, seda vähem ta soovib juua karastusjooki ? kehtib ka enamikus muudes uuritud situatsioonides.

Ameti poolest on kõige veelembesemad rannas spetsialistid, kellest 42% eelistab vett juua. Tavainimesed ? kontoritöötajad, teenindajad ning füüsilise töö tegijad ? eelistavad teistest enam karastusjooke (29%). Juhid (26%), aga ka füüsilise töö tegijad (28%) eelistavad teistest rohkem õlut. Viimatine seos juhtide ja füüsilise töö tegijate joogiharjumuste vahel on olemas ka muudes situatsioonides. Juhid-ettevõtjad ja füüsilise töö tegijad on teistest tunduvalt viina- ja õllelembesemad.

Suvel autoga ringi sõites eelistavad aga 30% vastanutest juua karastusjooke, 23% vett ja 12% mahla.

Nagu rannaski, eelistavad ka autoga sõites rohkem vett tallinlased ning karastusjooke maainimesed.

Tugevalt tuleb esile erinevus energiajoogi tarbimises vanuseliselt. 8 protsenti 15?29aastastest eelistab energiajooki. Kui suur osa pealekasvavast põlvkonnast ka hiljem energiajoogi tarbijateks jääb, näitab aeg.

Muidu alkoholilembesed juhid-ettevõtjad eelistavad autoga sõites vett (39%), mis ületab teiste professioonide vastavat näitajat märgatavalt.

Saunajook on loomulikult õlu. 42% eestimaalastest eelistab pärast sauna õlut juua. Järgnevad karastusjoogid (10%) ja mahl (10%), mida eelistavad põhiliselt noored.

Kui vaadata eelistusi läbi sissetuleku prisma, siis näeme, et üle keskmise eelistavad õlut peale sauna jõukamad inimesed. Inimestest, kelle sissetulek pereliikme kohta on üle 4000 kr kuus, eelistab õlut tervelt 2/3 (65%), samas alla 1000 kr sissetulekuga inimestest vaid tugev kolmandik.

Vaesematel inimestel on õlle asendajaks karastusjoogid ja mahl. Põhjus pole vaid väiksemas rahakotis: väikese sissetulekuga pereliikme kohta rühma kuuluvad muu hulgas pensionärid ja pereemad, kellel on mitu väikest last ja kes põhimõtteliselt ei eelista õlut.

Tegevusalade lõikes tulevad esile taas kord õllelembesed juhid-ettevõtjad (63%) ja füüsilise töö tegijad (68%).

Piknikujoogiks on eestimaalase meelest vaieldamatult vein (33%), eriti 20?59aastaste seas, järgnevad õlu (19%) ja viin (12%). Väiksema sissetulekuga inimesed eelistavad lisaks veel suhteliselt rohkem ka mahla ja karastusjooke. Vastupidiselt levinud arvamusele, et talumehed viina armastavad visata, näitab uuring, et liha küpsetamise kõrvale eelistab viina hoopis rohkem linnainimene (15% maainimeste 5% vastu).

Ametite järgi eelistavad piknikul teistest enam veini töötavad inimesed, alates ettevõtjatest kuni reatöötajani välja. Viina eelistavad rohkem juhid ja füüsilise töö tegijad.

15?17aastastest eelistavad õlut 12% ja siidrit 11% vastajatest.