Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jukose sulgemine Eesti jaoks kriisi ei tähenda
Riiklikku kütusereservi Eestil veel pole, sest kevadel korraldatud riigihanke lepingute sõlmimine ei õnnestunud. Siiski on kriisiolukordade puhuks Eesti kütusefirmadel kohustus hoida kahenädalast varu, mille olemasolu majandusministeerium ka pidevalt kontrollib. Praeguse seisuga tuleb peaaegu kogu Eestis müüdav kütus Leedu Ma?eikiai rafineerimistehasest, mis saab oma tooraine peamiselt Jukose käest.
Väga suurt probleemi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel võimalikust Jukose sulgemisest siiski ei näe. ?Rahvusvahelised kontsernid, mis siin tegutsevad, omavad mitmeid kanaleid oma kütuse toomiseks,? ütles Kisel.
ASi Eesti Statoil peadirektor Epp Kiviaed kinnitas, et Statoilil on olemas võimalus saada kütust oma Skandinaavia rafineerimistehastest. ?Meie teenindusjaamad tühjaks ei jää,? lisas ta. Seda, kas hetkel Eesti põhiline kütusega varustaja Leedu Ma?eikiai saaks hakkama Eesti varustamisega peale Jukose sulgemist, Kiviaed öelda ei osanud. ?Kui selline olukord tekib, siis tuleb küsida, milline kriisiplaan neil on,? lausus Kiviaed.
Suuremat probleemi ei näe ka Hydro Texaco Eesti ASi tegevjuht Andres Kivistik, kinnitades samuti, et Hydro Texacol on musta stsenaariumi puhuks alternatiivne plaan. Samas ennustab Kivistik pigem Jukose ülevõtmist Vene riigi kontrolli all oleva naftafirma poolt kui kinnipanemist. ?Iga firma sulgemine ja taaskäivitamine on kulu ja suhteliselt mõttetu tegevus,? selgitas Kivistik.
Sügisest on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil kavas hakata uuesti riikliku kütusereservi teemaga tegelema. Plaanide kohaselt hakkavad riigi kütusevarud asuma Rootsis.