Euroliidu tulek ummistas Pärnu

Eesti saamine Euroopa Liidu liikmeks on Pärnus väljendunud üllatuslikult: hiljuti suvepealinnas valitsenud troopikaleitsak on linna täitnud suve- ja supelvõõrastega.

Kesklinna söögikohtades tuleb praadi oodata pool tundi. Vanalinna keskset Rüütli tänavat ummistab rahvaste paabel, tänavaid ja liiklussõlmi erinevate riikide numbritega autod. Peaks mõtlema, kuidas olukorrast välja rabeleda.

Lihtsustunud piiriületuskord on oluliselt suurendanud autoturistide arvu. Isegi Tallinnast eelistavad soomlased tulla oma autoga. Läti piirilt tulevas autovoolus on vähemalt iga kolmas auto võõramaise numbriga. Plahvatuslikult on kasvanud autokaravanide arv, suurim, mida õnnestus hiljaaegu jälgida, oli umbes 30 haagisautot Saksamaalt. Soome ja rootsi keelele on tänavapildis jõudsalt lisandunud muidki keeli. Eriti palju on perepuhkajaid Soomest. Pikaajalise Pärnus elamise staa?iga soomlane põhjendas rahvuskaaslaste huvi Pärnu vastu sellega, et ?nüüd olete te ju Euroopa Liidu liige?. Vastuväitele, et mullusega võrreldes pole muutunud midagi, vastas tema, et paljudele teiste ELi riikide kodanikele on Eesti astumine klubisse kui garantii, et nad leiavad siit euroopaliku riigi, kus on turvaline ning ? mis peaasi ? odav.

Suurenenud autodevool on seadnud Pärnu raskesse seisu. Linnas ei ole piisavalt parkimiskohti, kõige olulisemad liiklussõlmed Papiniidus ja Tallinna maanteel on tipptundidel üle koormatud.

Papiniidu sild, mis aitaks Riia poolt tulijal sõita ümber linna Tallinna poole, on viletsas seisus. Linnal parandamiseks raha pole, euroraha võib oodata alles aastatel 2006?2007, kui siiski. Veel ühest sillast üle Pärnu jõe on räägitud, kuid praegu pole see aktuaalne. Kõige lihtsam oleks Pärnus autosõidust loobuda ning loota linnatranspordile, kuid selle kohta pole ootepaviljonides ühtegi võõrkeelset selgitust.

Autor: Kalev Vilgats