Tallinna Sadam lükkas sadamatasude tõusu edasi

Tallinna Sadama põhjenduse kohaselt sündis otsus mitmepoolsete konsultatsioonide tulemusena nii sadamaoperaatorite kui ka neid ühendavate organisatsioonidega.

Sadamaoperaatorite Liidu tegevjuht Ago Tiiman ütles, et tervitab sadama otsust sadamatasude tõus jaanuari lükata, kuid ootab vastust ka teistele esitatud ettepanekutele.

Kuigi Tallinna Sadam plaanib suurtele parvlaevadele 16 protsendi suurust sadamatasude tõusu, samal ajal kui kruiisilaevadele ja kiirlaevadele need alanevad, kinnitab sadama turundusjuht Erik Sakkov, et kedagi ei eelistata ja sadamatasude arvestusloogika on kõigile sama. Sakkovi sõnul on tasude korrigeerimisel kaks eesmärki: läbipaistvus ja tulude suurendamine tootluse säilitamiseks. Viimast põhjendas ta lähiaastail suurenevate investeeringutega laevade teenindamiseks, infrastruktuuri, akvatooriumi süvendamiseks ja ohutuks navigatsiooniks.

Näiteks Tallinki puhul on plaanitav sadamatasude tõus 14%, suurte laevade (Victoria ja Romantika) puhul aga isegi 52%. Kuna piletihinnad on juba selleks ja ka järgnevaks aastaks paika pandud, peab laevafirma katma tekkiva kulu oma kasumi arvel. Tallink maksab aastas 123 miljonit krooni sildumis- ja kaitasusid, sellele lisanduvad reisijatasud 108 miljonit. Kokku annab Tallink Tallinna Sadama tuludest ligi veerandi.

Tallinki investorsuhete juhi Marek Mägi sõnul võistleb Tallinna Sadam juba praegu edukalt kõige kallima sadama tiitli pärast Läänemerel ja reisilaevafirmad on teinud pöördumisi sadamatasude langetamiseks. Selle taustal on sadamatasude tõstmise kava Mägi sõnul täiesti mõistetamatu.

Kruiisilaevadele võib sadamatasu alaneda: Tänavu võib Tallinna külastada 204 000 kruiisituristi. Mais valmis kruiisilaevade jaoks Vanasadamas 83 mln kr maksma läinud kai. Kruiisilaevadele tahetakse sadamatasu alandada.

Kiirlaevadele väiksem tasu: Kiirlaevadele peaks samuti sadamatasu alanema. Kiirlaevu omavad teiste hulgas ka Tallink ja Silja Line.

Kuna tonnaa?itasu ja kaitasu ühendati, tuleb tänavu tonnaa?itasu topelt maksta: aasta algul laeva esimese sisenemisega maksime juba ära tonnaa?itasu, nüüd hakatakse seda sisse kasseerima iga reisiga uuesti.

Tallinna Sadama esialgne kava muuta tasusid ühekuulise etteteatamisajaga viiks firma majanduslikesse raskustesse. Ka sadam koostas eelarve kogu 2004. aastaks. Nii järsk tasude muutus näitab, et on tehtud viga planeerimises kas Tallinna Sadamas või Eesti riigis.

Kruiisilaevade tasude vähendamine põhjendusega, et investeeringuteks on raha tarvis, on täiesti arusaamatu. Just valmis 83 miljonit krooni maksnud kruiisilaevade kai, aga neile tasud hoopis langesid. Arvan, et tegelikuks põhjuseks on asjaolu, et kruiisilaevad saavad valida sadamat sõltuvalt tasudest, reisilaevad aga seda teha ei saa. Sadam kasutab ära oma monopoolset positsiooni. Tallinna Sadama varade hulgas väga suur hulk mittetootlikke või vähetootlikke investeeringuid. Näiteks Vanasadama ja Muuga sadama ümber olev maa, mille väärtus on 1,4 miljardit krooni ja kus ei toimu hetkel midagi.

Mind häirib kõige rohkem see, et asja aeti suure saladuskatte all. Sain kirja sadamalt 21. juulil ehk hinnamuutustest teatati ette viis nädalat. Miks tehakse selliseid asju keset majandusaastat? Miks kruiisilaevade maksud kukuvad, kui just nende jaoks ehitati uus kai? Miks on parvlaevadele ette nähtud just selline tõus ja kiirlaevadele just nii suur langus? Minu meelest paistab praegune tasude süsteem niigi läbi, asi tuleb endale lihtsalt selgeks teha. Kui suured investeeringud puudutavad Muugat, tuleks üle vaadata just selle sadama tasud. Tahaks teada, kui palju on ikkagi investeeritud viimastel aastatel Vanasadamasse, mida reisilaevad külastavad, ja palju kavatsetakse lähiaastatel?

Sadamatasude korrigeerimise tulemusel muutub arvestus lihtsamaks, kuna erinevaid tasuliike ning hinnavahemikke on vähem. Haalamiste, ümbersildumiste ja lootsiteenuse eest eraldi tasu ei võeta.

Korrigeerimise tulemusel saab olema üks tasu senise tonnaa?itasu ja kaitasu asemel ning ka reisi- ja kruiisilaevad tasuvad sadamatasu iga külastuse eest.