Tavid läheks börsile hinda üles kruvima

?Börsile peaks minema edukas ettevõte ? kõigepealt ikka muneme ja siis kaagutame,? ütleb valuutavahetusfirma Tavid ainuomanik Alar Tamming, kellele firma börsile viimise idee sugugi ootamatuna ei tule. Tamming on Tavidi tegevjuhtidega korduvalt kaalunud ettevõtte avaliku müügi plusse ja miinuseid.

?Mina olen aru saanud, et börsile minnakse kahel põhjusel,? arutleb ta. ?Esiteks selle pärast, et lisaraha saada, teiseks selleks, et omanikud saaksid oma osalust väärtustada ja võimaluse firma kallimalt maha müüa.?

Tavidi juhid aga on otsustanud, et firma ei läheks börsile sugugi mitte vajalike investeerigute jaoks lisaraha hankima, vaid pigem küpse firmana omanikule maksimaalset müügitulu tooma. Kui tavalise müügi juures arvestab Tamming nelja-viiekordse aastakasumi suuruse müügihinnaga, siis börsil ootaks ta 10?15kordset.

Alar Tamming räägib börsi-ideest tingivas kõneviisis, sest plaani tõenäosus on tema hinnangul 10?20 protsenti. Põhjuseks on Tavidi kerge langus, mis sai alguse möödunud aastal. Nimelt kahanes 27 miljoni kroonine käive ja 10 miljoni kroonine kasum mitme miljoni krooni võrra. Selle aasta tulemused tulevad tõenäoliselt veelgi tagasihoidlikumad.

Käibelanguse on firma juhtide sõnul põhjustanud euro tulek, pankade jõulisem tegutsemine valuutavahetusturul ning firmade arveldamine eurodes. Paari aasta pärast, kui Eesti on eurole üle läinud, võib Tavid Tammingu hinnangul käibest kaotada kuni 40 protsenti. ?Kui me üritaksime praegu börsile minna, siis oleks reageering see, et üritaksime langeva turu tingimustes oma firmat kallilt maha müüa. Turgu tuleks testida aasta või kaks,? lausub ta.

Lisaks on Tavidi juhid seadnud teise börsile mineku tingimuse ? laienemise Rootsi ja Taani. ?Firmal pole praegu ju mingit väärtust, meil on väga väike turg ja seetõttu riskid suuremad. Kui firma asub viies riigis, siis on ta ikkagi rahvusvaheline firma,? nendib Tamming. Peale Eesti on Tavidil filiaalid Soomes ja Lätis. Viimane teenib kahjumit ja seetõttu peab Lätti minekut Tamming veaks. ?Raha tuleb teenida ikka rikkas riigis!?

Tegelikult oleks Tavidi Rootsi filiaal pidanud püsti olema juba aasta tagasi, kui otsiti sealse tegevuse käima lükkamiseks juhti. Kuulutused pandi ajalehte, palka pakuti 600 000 krooni aastas, kuid tippjuhtide varumeeste pingilt ei soovinud keegi tõusta. ?Mul oleks vaja sellist võimekat inimest nagu Raivo Vare, kes viis Eesti Telekomi börsile. Hea oleks, kui ta on äsja kõrgkooli lõpetanud,? on Tamming konkreetne.

Seni, kui börsiplaanid end oodata lasevad, on Tavid langeva turu tingimustes asunud tegutsema ka uutel rinnetel. Nimelt alustati möödunud kuul investeerimiskulla müügiga, millest loodetakse aseainet pensionifondidele. Müügis on 100grammised kullakangid ja kuldmündid.

Praegu teenib Tavid peaaegu kolmandiku käibest USA dollari müügiga, samuti müüakse hästi eurot, Inglise naela ja eksootilisi valuutasid, talvel näiteks Egiptuse naela. Marginaalne, kuid väga kasumlik teenus on Soome ja Eesti vaheline raha kiirülekanne viie minutiga.

Eesti suurima valuutavahetusfirma Monex OÜ juhataja Alfred Neumeisteri sõnul kahandab euro kasutuselevõtt Eestis valuutavahetuspunktide tegevusmahte.

?Euro teeb turistil elu lihtsamaks, kuid pole just hea meie ärile,? ütles Neumeister. Ta lisas, et tegevusmahtude kahanemne on reaalne. ?Kavatseme siiski sama aktiivselt edasi tegutseda, sest Eestit avastavad ikka veel ameeriklased ja teised väljastpoolt Euroopat tulevad turistid.?

Teiste riikide kogemusel võib Eestis juhtuda, et pangad, kellele valuutavahetus pole põhitegevus, loobuvad sellest. Ta ei soostunud Monexi plaane täpsemalt kommenteerima, viidates soovile hoida need konkurentide eest saladuses. Kokku on Tallinnas umbes 30 valuutavahetuspunkti. Monexil on Tallinnas 15 valuutavahetuspunkti ja ta teenindab peamiselt välismaalasi. Tavidil on Tallinnas neli kontorit ja ta teenindab peamiselt välismaale siirduvaid eestlasi.

Üheks turuks, kus Tavid tegutseb, on Eesti sulavaluutaturg. Eesti sularahavahetuse aastakäibed, mis veel aastail 1995?1998 jäid 16?18 mld krooni piiresse, on kukkunud peale 1998. aastat 14?16 mld krooni vahemikku. Selle aasta esimene poolaasta on eriti nigel olnud. Pole ime, kui sel aastal tuleb madalaim aastakäive. Samal ajal valitseb kasvutendents ülekandevaluutaturul, mis on praktiliselt vaid pankade pärusmaa. Kui veel 1995. aastal oli ülekandevaluutavahetuse maht ligi 73 mld krooni, siis läinud aastal oli see 293 mld krooni. Rekordaastaks oli 2000. aasta, mil turu mahuks oli 340 mld krooni. Sealt edasi on maht pidevalt langenud, kuid selle aasta rekordilise esimese poolaasta alusel poleks ime, kui sel aastal tuleks uus tippaasta.

Tavid konkureerib teiste valuutavahetusfirmade ja pankadega sulavaluuta vahetuse turul, kus marginaalid on mõnevõrra kõrgemad kui ülekandevaluuta puhul. Mida eksootilisem valuuta, seda kõrgem marginaal. Väga tervitatav on Tavidi roll Eestis investeerimiskulla pakkumisel.

Tavidi omanik Alar Tamming tõi välja väga hea põhjuse, miks ettevõtet börsile tasub viia. Selleks ei pea olema täiendav rahastamisvajadus, vaid ka firmas osaluse vähendamisel või sellest loobumisel võib börsil paremat hinda saada kui börsivälise firma müügil.