Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Res Publica oli ligi 8 miljoniga miinuses
Vannutatud audiitor Helle Paeväli juhib Res Publica auditis tähelepanu sellele, et erakonna netovarad ei vasta kohustustele. Audiitor tõdeb, et see on vastuolus mittetulundusühingute seaduse nõuetega.
Res Publica 2003. aasta majandusaruande kohaselt oli erakonnal aastavahetuse seisuga 7,5 mln kr pikaajalist võlga. Sellest ligi 2,25 miljonit krooni moodustas pangalaen intressiga 9%. Ülejäänud osa ehk 5,25 miljonit krooni moodustas aga 6protsendilise intressimääraga faktooring.
Kogu pikaajalisest võlakohustusest moodustas enam kui aastase maksetähtajaga osa umbes 3 miljonit krooni, mis tähendab, et 4,5 miljonit krooni tuleb Res Publical tänavu ära maksta.
Maksuvõlga oli Res Publical aastavahetuse seisuga 0,36 miljonit krooni, millest sotsiaalmaksu võlg moodustas 0,2 ja üksikisiku tulumaksu võlg 0,14 miljonit krooni.
2003. aasta aruande järgi sai Res Publica annetusi ja toetusi ühtekokku ligi 20,25 miljonit krooni. Liikmemaksudest teenis erakond veidi alla 0,7 miljoni krooni.
Res Publica suurim kuluartikkel oli aruande järgi ?sihtotstarbeliselt finantseeritud projektid?, mis neelasid enam kui 17 miljonit krooni. Mitmesugused tegevuskulud moodustasid veidi üle 2 miljoni krooni.
Tööjõukulud moodustasid ligi 4 miljonit krooni ning otsene palgakulu pisut enam kui 3 miljonit krooni.
Muude kulude alla on arvatud 4,8 miljonit krooni.
Autor: ÄP