PM: Eesti tervishoiukulud on Euroopa madalaimad

Eesti kulutab tervishoiule vähem raha kui ükski teine riik Euroopas ning meditsiinile antav summa väheneb iga aastaga.

Hollandil valmis raport Euroopa Liidu riikide tervishoiu olukorrast, mille andmetel kulutas Eesti 2001. aastal tervishoiule 5,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See arv jätab Eesti võrdluses teiste Euroopa riikidega viimasele kohale, kirjutab Postimees.

Analüüside kohaselt vähenevad Eesti tervishoiukulutused aasta-aastalt veelgi ning 2002. aastal oli vastav protsent vaid 4,8.

«Vähene rahastamine tekitab pikemas perspektiivis mitmeid riske,» tõdes Eesti haigekassa juhatuse liige Arvi Vask. «Neist esmane on kindlasti arstide ja õdede vähesus, mis mõjutab arstiabi kättesaadavust ja ka rahva tervist, inimesed lihtsalt ei pääse õigel ajal arsti juurde.»

Põhja-Eesti regionaalhaigla neurokirurgia keskuse juhataja Andres Ellamaa hinnangul pole Eesti tervishoius sellist madalseisu varem olnudki.

Eesti Arstide Liidu presidendi, Riigikogu liikme Andres Korgi sõnul on esimene samm olukorra parandamisel meedikute palga tõstmine.

«Käesoleval aastal on viis protsenti praktiseerivatest arstidest oma dokumendid välja võtnud, et välismaal tööle asuda,» tõdes Kork. «Järgmise aasta riigieelarves pole tervishoiu jaoks vabu vahendeid ning esmajärjekorras tuleks pöörduda haigekassa poole, kellel on arstide palgatõusuks vahendeid küll ja ülearu. Haigekassal jääb igal aastal sadu miljoneid kroone üle.»

Haigekassa vastulause kohaselt võib eelarvesse planeeritud rahast tõepoolest kasutamata jääda mõneks kitsamaks otstarbeks mõeldud summa, mis leiab sel juhul rakendust mujal. Avalike suhete osakonna juhataja Anne Osveti sõnul ei saa haigekassa oma ravikindlustuse eelarvega tervishoiukulude osakaalu kuidagi suurendada.

Hetkel kuum