Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti maailma reklaamituru kasvajate hulgas kolmeteistkümnes

    Rahvusvahelise meediaagentuuride keti Initiative aruanne ?Spheres of Influence 2004? näitas, et aasta tõotab tulla maailma meediareklaamitööstuses edukas. Kui aastal 2003 suurenesid võrreldes eelneva aastaga meediareklaami panused 38s riigis analüüsitud 44st, siis 2004. aastaks on väljavaated veelgi optimistlikumad, reklaamikulutuste prognoositakse tõusu koguni 42s riigis.
    Prognooside kohaselt kasvavad 44 uuritud riigi kogukulutused aasta lõpuks 331 mld USA dollari tasemele. Püsihindades jõutakse peale kolmeaastast mõõna eduka 2000. aasta tasemele.
    Regioonide võrdluses domineerib Põhja-Ameerika, võttes enda alla ligi poole kogusummast. Lähima paari aasta prognoosi kohaselt möödub Aasia piirkond Lääne-Euroopast, mis on siiani kulutuste mahult meediareklaamile maailmas teisel kohal (mainitud regioonide osakaalud globaalsest kogukulutusest aastal 2003 on vastavalt 22,2% ja 23,3%).
    Kiire üldise majanduskasvuga käsikäes suurenevad vastavates riikides ja regioonides ka panustused meediareklaamile. Kiired kasvajad on ka Araabia piirkonna riigid. Globaalsest keskmisest kiiremat arengut on oodata ka aastal 2004 Euroopa Liidu uutelt liikmetelt.
    Kesk- ja Ida-Euroopa reklaamitööstuse maht, mis möödunud aasta seisuga moodustab kõigest 1,7% üleilmsest meediapanustustest, naudib keskmisest kõrgemaid kasvuprotsente: mullu 11,8% võrreldes 2002. aastaga, tänavuseks prognoositakse kasvu 10,7% mullusega võrreldes.
    Võrreldes aastatega 2001 ja 2002 on kasvuprotsendid jäänud madalamaks, kiire hüppe ajad on enamikus regiooni riikides ilmselt läbi.
    Riike eraldi vaadates jätkavad jõudsat kasvu Indoneesia, Lõuna-Aafrika, Tai, Argentiina, India, Venemaa ja Hiina. Viimatimainitu sai reklaamitööstuse poolest suuruselt kolmandaks riigiks maailmas, edestades 2003. aastal esimest korda Saksamaa, läinud eelneval aastal mööda Inglismaast ja Prantsusmaast.
    Reklaamikulutajate edetabelit juhivad Ameerika Ühendriigid ning Jaapan.
    Meie suur naaber Venemaa paistis aastatel 2001 ja 2002 silma tohutu hüppega kulutuste mahus, protsentuaalselt oli kasv mõlemal aastal 50?60%, aastaks 2003 oli Venemaa jõudnud riikide järjestuses 14. positsioonile.
    Eesti oli 2003. aastal uuritud 44 riigi järjestuses 43. positsioonil, jättes tahapoole vaid Peruu. Leedu oli 40. kohal ning Läti 41. kohal. Läti ja Eesti vahele mahtus veel Uruguai. Baltimaade meediareklaamituru väiksust näitab, et analüüsitud 44 riigi kogukulutustest moodustavad Eesti, Läti ja Leedu summaarsed panustused vaid 0,07%.
    Tunduvalt kõrgemal kohal paikneb Eesti kasvajate edetabelis, hõivates aastaks 2004 prognoositava kasvu poolest riikide seas 13. koha.
    Meediakanalitest kasvab aastal 2004 üle kogu maailma mahu poolest kõige rohkem prognoosi järgi televisioon (7%), mõjutatuna Hiina hoogsast reklaamitööstuse arengust, olümpiamängudest ja jalgpalli EMist. Televisiooni osakaal kogukulutustes suureneb jätkuvalt, saavutades ootuste kohaselt 2004. aastal taseme 45,9%.
    Protsentuaalselt kiireimat arengut on oodata internetimeedias (19,3%), seda tänu interneti järjest laiemale levikule, kasutusstatistika arengule ja üha avarduvatele reklaamivõimalustele ja -formaatidele selles meedias.
    Väiksem suhteline kasv oli aastal 2003 raadio-, trüki- ning välimeedias, ka 2004. aastal jääb tõus 4% kanti.
    Kõigi meediakanalite lõikes on Eesti uuritud riikide edetabelis viimase nelja hulgas. Trükimeedias on koht erandina veidi kõrgem, tagantpoolt seitsmes positsioon. Sellel meedial on Eestis suurem osakaal suurema jao riikidega võrreldes. Trendiprognooside kohaselt on Eestis oodata globaalsest keskmisest suuremat kasvu nii tele-, väli- kui ka trükimeedia osas. Raadio ja interneti osas on oodatav kasv aastal 2004 veidi madalam kui üldine keskmine. Interneti osas algasid kiire kasvu ajad meil varem ja on nüüd ilmselt möödas.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.