Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kopli liinid muutustest puutumata
Ega enne siia mingit eliitrajooni ei tee,? arvab Soome ? uusi maju võib küll ehitada ja vanu maha lükata, kuid elanikkond jääks ikka samaks. Ja küsitav on, kas eliit ikka tahab külg külje kõrval elada pättide, narkomaanide ja muu teise Eestiga, kes hetkel stereotüüpselt Kopli liinidel elutsevad
Kõnnime Soomega Kopli liinidel kolmapäeva pärastlõunal. Tänavad on vaiksed, lapsed jooksevad mängides ringi, pesu kuivab nööridel ning kassid peesitavad laisalt majaäärtes, jälgides ühe silmaga saiakuivikuid nosivaid tuvisid. Maffiat ja narkomaane näha ei ole.
Koht on omamoodi idülliline ? läbi puude ja kivitrepikodadega kahekorruseliste majadega ääristatud puiestee avaneb vaade merele ?, kuid üsna rääbakas. Sissevajunud katused, hirmutavad trepikojad ja vineeriga kinni löödud aknad.
?Ma olen üsna kindel, et nende akende taga elatakse,? ütleb Soome. ?Ma ei oska hinnata, mis need korterid siin maksavad ? kas tuhat krooni või pudel samakat,? arutleb maakler.
Tema hinnangul võiks liinidel korteri ruutmeeter maksta ka 10 000 krooni, sest potentsiaali oleks Soome hinnangul kohal enam kui küll. Meri on ulatub praktiliselt hoovi, kivitrepikodadega majad oleksid renoveerituna miljööväärtuslikud ning kant on vaikne. ?Siin elatakse sellist imeelu, et?? jätab maakler lause poolikuks.
Kui liinidelt tagasi jõuan, küsib kolleeg, kas ma märkasin, et seal ei ole tänavavalgustusposte. Ma ei olnud seda näinud.