Eesti maksusüsteem - Euroopa ?inetu pardipoeg?

esti maksustamismeetodil on kahtlemata häid külgi. Eesti on ainus Euroopa riik, mis on astunud sammukese edasi, tühistades maksud ükskõik milliselt ettevõtte jaotamiseelselt kasumilt, välja arvatud tulud kapitalikasvust ja dividendid, mis on maksuvabad mõnes teises riigis. Enam ei ole vajadust kahjumit edasi kanda, kuna maksusüsteemi ülesehituse tõttu kantakse kahjum süsteemis edasi automaatselt.

Ettevõtte tulumaksu põhimõte on kasumi jaotamise, mitte kasumi enda maksustamine. Selle tõttu saab kasumi uuesti ettevõttesse investeerida ilma igasuguse maksulekketa. Seega on investeeringud Eesti ettevõtlussektoris maksude plaanimisest vähem mõjutatud.

Peale selle arvutatakse juhul, kui Eesti ettevõttel on välismaal tütarettevõtteid osalusega üle 20%, tütarettevõtetes makstud maks maha Eesti ettevõtte tulumaksust, kui hilisema kasumijaotuse teeb Eesti ettevõte.

Kas selline Eestis leiutatud maksustamismeetod sobib Eesti rahvusvaheliste kohustustega Euroopa Liidu liikmesriigina ja muude lepingute põhjal? Läbirääkimistel ELiga ei leitud, et Eesti maksusüsteem rikuks Euroopa toimimisjuhendit või ükskõik millist muud Euroopa Liidu õigusakti.

Ometi on huvitav täheldada, et kohtuasjas 294/99 Athinaiki Zithopiia AE versus Kreeka määras Euroopa Kohus, et igasugune maks, mille maksmise kohustus tekib kasumi jaotamisel, liigitub ema- ja tütarettevõtte direktiivi alla. See tähendab, et ka Eesti maks võib selle direktiivi sätete alla käia.

Kui see nii on, tähendab kasumijaotus Eesti ettevõttelt mitteresidendist ettevõtte aktsionärile, kellel on Eesti ettevõttes rohkem kui 20% aktsiaid, et Eesti riik ei saa Eesti ettevõttele tulumaksu määrata. See võib olla hea investorile, kuid on halb maksusüsteemile endale. Seetõttu ei pruugi see maksusüsteem ELis ellu jääda.

Siiski võimaldab liitumisleping Eestil oma ettevõtte tulumaksuga maksustamise süsteemi säilitada kuni 2008. aasta lõpuni.

Pealegi tuleb täheldada, et Eesti maksusüsteem võib teiste riikide suhtes ebalojaalne tunduda, kuna Eesti ei kehtesta jaotamata kasumile mingeid makse. Teised riigid võivad siis tahta maksustada otse omanike kätte läinud Eesti tütarettevõtete tulu hoolimata sellest, kas kasum on jaotatud või mitte (CFC ehk väliskapitali kontrolli all olevate ettevõtete sätted). Selles mõttes võidakse Eesti maksusüsteemi rahvusvaheliselt näha kui inetut pardipoega.

Selle ?inetu pardipoja? jaoks on ilmselt kaheks suureks takistuseks ELi ema- ja tütarettevõtte direktiivis sätestatust möödaminemine ja see, et maksusüsteemi peetakse ebalojaalseks.

Samas võidakse ?inetu pardipoeg? ilma suuremate süsteemimuudatusteta vastu võtta, kuid teekond selle eesmärgini ei kulge tagasilöökideta.

Autor: Christian Axelsson