Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötaja kaasamine otsuste tegemisse on kasulik

    Eesti vajab töötajate esindajate senisest märksa ulatuslikumat kaasamist otsuste tegemisse ettevõtetes.
    Sotsiaalministeerium saatis hiljuti kooskõlastusringile töötajate kaasamise seaduse eelnõu, mis käsitleb töötajate esindajate teavitamis- ja konsulteerimisprotseduure kontsernides, mis tegutsevad vähemalt kolmes Euroopa Liidu liikmesriigis ning annavad tööd vähemalt 1300 inimesele.
    Ettevõtjad-tööandjad on esinenud negatiivse alatooniga arvamustega sellise seaduseelnõu vajalikkusest. Oponentide seisukoha võiks lühidalt kokku võtta nii: ?Mingit töötajate esindajate kohustuslikku kaasamist ettevõtte juhtimisse vaja pole, omanikul endal peab olema õigus määrata, kes tema ettevõtet juhivad.?
    Euroopaliku mõtteviisi ja esitatud eelnõuga on ülaltoodud lähenemisel vähe ühist. Tehniliseks täpsustuseks võib nimetada asjaolu, et eelnõu sätestab spetsiaalse konsulteerimisorgani (mitte uue juhtimisorgani) või konsulteerimismenetluse loomise rahvusvahelistes ettevõtetes, mis vastavad kindlatele tunnustele nii hõivatud töötajate arvu kui tegutsemiskoha poolest. Tõenäoliselt on Eestis sadakond ettevõtet, keda eelnõu otseselt mõjutab.
    Olulisem on aga põhimõtteline suhtumine töötajate kaasamisse ? avaldugu see siis teavitamise ja konsulteerimise või muus sotsiaaldialoogi vormis. Töötajate teavitamine ettevõtte käekäigust ja tulevikuväljavaateist peaks olema sama elementaarne nagu noa ja kahvliga söömine. Ettevõte saab edukas olla vaid siis, kui tema töötajad on piisavalt motiveeritud, sh huvitatud ettevõtte käekäigust. Suhtumine töötajasse kui hingetu masina elusasse lisandisse ei õigustanud end juba XIX sajandil, rääkimata siis tänasest päevast.
    Konsulteerimine kujutab endast dialoogi järgmist astet. See hõlmab selliste otsuste eelnevat arutamist töötajate esindajatega, mil võivad olla negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed ühiskonnale kui tervikule või konkreetsele piirkonnale. On ju Eestiski piisavalt näiteid valusatest probleemidest, mis kaasnevad suurte ettevõtete sulgemisega endistes nn monofunktsionaalsetes asulates. Kuna töötaja tulevik sõltub suurel määral tema töökohast, vajab iga inimene tõest ja õigeaegset infot selle kohta, mis teda ees ootab. Kui tööandja sellist infot ei anna, täidavad tühimiku kuulujutud, mis vaid halvendavad olukorda.
    Suurt hulka töötajaid otseselt puudutavate küsimuste hulka kuuluvad eelkõige tööhõive, töötingimused, sh palk, tööaeg, töökorraldus jms. Just nendes küsimustes toimub kodanikuühiskonnas mõlemaid pooli rahuldavate lahenduste otsimine. Seejuures lähtutakse üldiselt omaks võetud põhimõttest, et tööandjad/ettevõtted peavad muudatusi viima ellu sotsiaalselt vastutustundlikul viisil - nii, et nad ei lük-kaks negatiivseid tagajärgi üksnes ühiskonna õlgadele.
    Sellisel lähenemisel on lihtne ja pragmaatiline põhjendus. Arenenud ühiskondades on ammu jõutud äratundmisele, et kõige paremini vastab nii ettevõtte kui kogu ühiskonna huvidele olukord, kus töötajate ja tööandja vahel toimib partnerlussuhe, mitte vastasseis. Iga äriühing on enamat kui omaniku kasum/kahjum. Tööinimese jaoks on see eelkõige töökoht, mis võimaldab rakenduse inimese teadmistele ja oskustele, tagades ühtlasi püsiva sissetuleku. Ka ultraliberaalseim poliitika ei sea kahtluse alla kõrge tööhõive ja heaolu tähtsust ühiskonna kui terviku arengu tagamiseks.
    Majanduse ja tööturu märksõnad on kohanemisvõime ja valmisolek muutusteks. Need omandavad reaalse sisu, kui ühiskond, ettevõtjad ja töötajad ühendavad oma jõupingutused. Et majandus stabiilselt areneks ja tööhõive ei väheneks ka siis, kui mõned ettevõtted on sunnitud oma tegevuse lõpetama, peavad töötajad varakult teadma, mis neid ees ootab. Ja kui ees ootab tume tulevik, tuleb varakult leida võimalused ümber- või täiendõppeks, töö- ja elukohavahetuseks vmt. See protsess kulgeb edukalt ja tõrgeteta vaid juhul, kui kõiki probleeme arutatakse töötajatega õigeaegselt ja avameelselt.
    Stabiilse arengu ja kasvava heaolu saavutamine eeldab riigi, tööandjate ja töötajate kooskõlastatud ja vastutustundlikku tegutsemist. Enesestmõistetavaks peab muutuma töösuhte osapoolte koostöö, mitte tööandja ühepoolsed otsused. Just seepärast vajab Eesti töötajate esindajate senisest märksa ulatuslikumat kaasamist otsuste tegemisse. Pühaduse rüvetamisena võib see tunduda vaid neile, kelle jaoks ühiskonna areng ammendub kauboikapitalismiga.
    Autor: Harri Taliga
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.