"On riigi ühene huvi omada osalusi sellistes strateegilistes ettevõtetes nagu Tallinna Sadam või Eesti Energia," sõnas Veskimägi.
"Küll aga tuleb hoolega kaaluda võimalust kõigi riigi osalusega äriühingute vähemusosaluste viimiseks börsile, et suurendada seeläbi ettevõtete läbipaistvust ja efektiivsust ning võimaldab riigil kui omanikul saada seeläbi suuremaid tulusid oma varadelt," lisas Veskimägi.
Veskimägi sõnul viib riigi strateegiliste huvide eiramine kurbade tagajärgedeni: ?raudtee infrastruktuuri erastamine on viga, millest tulenevaid probleeme tuleb lahendada veel mitmete eelseisvate aastate vältel. Selliseid ebamõistlike otsuste tegemist tuleb vältida."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Veskimägi lisas, et riigi osalemine ettevõtluses peab olema selgelt seotud avalike ülesannete täitmisega. "Piltlikult öeldes ei pea riik olema igal pool ise sõudja, vaid pigem peab olema ühiskonna kindlakäeline tüürimees," ütles rahandusminister.
Möödunud aasta alguses koostas rahandusministeerium ette valitsusele nimekirja kümnetest riigiettevõtetest, mida võiks vähemalt osaliselt erastada. Selles soovitati osaliselt erastada Eesti Energia ja Tallinna Sadam, kuid soovitati kaaluda ka riigile kuuluva osaluse müüki lennufirmas Estonian Air, Eesti Viljasalves, Rocca al Mare Suurhallis, Sakala Keskuses ning Sillamäe jäätmehoidlat haldavas Ökosilis.
Aruande järgi on majandusministeerium pidanud "otstarbekaks kaaluda tulevikus Eesti Energia aktsiate noteerimist börsil ning kuni 49 protsendi aktsiate müüki, säilitades riigi enamusotsustusõiguse pikema aja jooksul". Sellist lahendust võiks ministeeriumi hinnangul kaaluda ka Tallinna Sadama puhul.
Ka Eesti Panga president Vahur Kraft on väljendanud arvamust, et allesjäänud riigiettevõtted võiks erastada, samas on sellele vastu seisnud valitsuspartei Rahvaliit.