Digipiltide tellimisel on kasu kogemusest ja täpsetest soovidest

Artikkel

- Uudised
- 18. august 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Digipiltide tellimisel on kasu kogemusest ja täpsetest soovidest
Enamik harrastajatele mõeldud digikaamerad teevad pilte, mille külgede suhe on 3:4.
Fotograafias oli aga senini enamlevinud pildiformaadiks 10,2x15,2cm, mille külgede suhte on 2:3. Seega, kui saadate fotolaborisse pildifaili, mille külgede suhte on 3:4 ja soovite pilte formaadiga 10x15cm, jääb teenusepakkuja nõutuks, sest ta ei tea, kuidas pilte kadreerida. Sellisel juhul on enamikes fotokauplustes kaks võimalust, mille tulemust kujutatakse kõrvaloleval näidisfotol.
Seega oleks mõistlik juba enne piltide tellimist otsustada, kas leppida väiksema suurusega piltidega või riskida ning tellida suuremad, kogu pildipinda täitvad pildid.
Olukorra lihtsustamiseks on mõned fotolaborid kasutusele võtnud uued pildiformaadid, mille külgede suhe on sama, kui enamiku digikaamerate pildifailidel. Tänu sellele pole pildi kadreerimine enam hädavajalik.
Kui soovite kõike pildistatut paberil näha, tellige 10x13 cm (102x136 mm) suurused fotod. Teine uudisformaat, 11x15 cm (114x152 mm), on kõige sarnasem seni levinud formaadile. Vanas standardformaadis albumisse paigutamiseks võib piltide alumisest või ülemisest servast vähemtähtsa pildiosa ise ära lõigata.
Uued, nelja ja viie miljoni piksliga digikaamerad tagavad kvaliteetse tulemuse ka suurtel, 15x20 cm (152x203 mm) formaadis piltidel.
Traditsioonilise, 10x15 cm (102x152 mm) pildiformaadi kasutamisel peaksite toimima nii:
kui teie kaamera võimaldab pildistamiseelselt muuta pildi külgede suhet, siis valige pildifaili külgede suhteks 2:3.
kui teil on olemas pilditöötlustarkvara ja oskate pilte ise kadreerida, küsige fotokauplusest abitabel ning kadreerige pildid nii, et nende suurus vastaks teenusepakkuja nõuetele.
Tootjate müügijutud kaamera võimaliku pildisuuruse kohta on sageli liialt optimistlikud.
Lõpptulemuse paneb ühelt poolt loomulikult paika konkreetse kaamera kvaliteet, kuid ka trükiseadmete füüsikaseadustest lähtuvaid piire arvestades võib soovitada, et kasutaksite kindla pikslite arvuga kaamerat mitte suuremate paberpiltide tegemiseks, kui ülalasuval joonisel näidatud.
Kaasaegsed minilaborid oskavad tarkvara abil pilti ka mõnevõrra suurendada. Soodsate asjaolude kokkulangevusel õnnestub 6-8 miljoni piksliga digikaamerast saada rahuldava kvaliteediga A3 suurusega pilte.
Kindlasti olete märganud, et fotopaberile trükitud digipildid ei näe välja samasugused kui säravad kujutised arvutiekraanil. Põhjus on lihtne ? kaasaegsed arvutikuvarid loovad kontrastse ning küllastatud värvidega kujutise, millesarnast fotopaberil on võimatu saada. Nii siirduvadki paljud pildistajad pettunult uute laborite otsingule. Pakkujaid on palju, tekkinud on uued ja odavad internetikauplused ning kättesaadavaks on muutunud Euroopa suurlaborid.
Lahendus on aga tavaliselt hoopis lihtsate reeglite tundmises ja süstemaatilises kasutamises.
Nii suurlaborites kui fotokauplustes kasutatavad digitaalsed laborid ?tunnevad ära? digikaameratega pildistatud failid ja korrigeerivad piltide värve automaatselt.
Olenevalt labori kaasaegsusest ja korrasolekust on võimalikud teatud kõikumised ja eksimused. Enamikel juhtudel on automaatika kasutamine lihtsaim võimalus heade digipiltide saamiseks juhul, kui neid ei ole pilditöötlustarkvara abil täiendavalt töödeldud.
Kaasaegsed minilaborid võimaldavad automaatikat välja lülitades digipilte ka käsitsi korrigeerida. Tulemus on keeruliste ja värvikirevate motiivide korral parem, sest ka parima seadme automaatika võib eksida, suutmata ära arvata, milline pilt fotograafile meeldiks. Sellisel juhul tulevad mängu laborandi käsitööoskused ja kogemused.
Raske on anda valmissoovitusi, millisel juhul on tulemus parem automaatse värvide korrigeerimise abil ja millisel juhul tuleks automaatika välja lülitada.
Oletatavasti on õnnestumise protsent suur, aga sellele vaatamata oleks mõistlik proovida ebaõnnestunud faile välja trükkida ilma automaatika vahelesegamiseta.
Saadud kogemuste põhjal saate edaspidi anda teenindajale juhiseid ja lisasoove. Öelge julgelt, millised pildid teile meeldivad ? heledamad või tumedamad, kontrastsemad või pehmemad, kollakamad, punakamad või sinakamad.
Hea teenindusega firmas võetakse selliseid soove kindlasti arvesse, internetiteenuste ja suurlaborite kasutamisel selline tagasiside võimalus kahjuks puudub.
Kui olete leidnud enda jaoks parima labori, kasutage seda ka edaspidi, sest vaid pikaajaline kliendi-teenindaja suhe saab tagada täieliku rahulolu.
Enamiku digikaamerate piltidel on külgede suhe 3:4.
Variant A (sinine joon) Trükkida pildifail, mille külgede suhe on 3:4 10x15cm paberile nii, et pildi otstesse jäävad valged servad. Kogu pildistatu on küll fotopaberil nähtav, kuid kujutise mõõtmed on 10x13,3cm.
Variant B (roheline joon) Trükkida pilt 10x15,2cm paberile nii, et valgeid servi ei jää, kuid sellisel juhul peab pilti kadreerima. Kadreerimine toimub automaatselt, kaduma lähevad detailid pildi alumises ja ülemises osas.
Väikese pikslite arvuga pilt jääb liiga suurele paberile uduse või ruudulisena.
Autor: Mati Roosalu
Hetkel kuum