Käesoleva aasta seitsme kuuga käideldi Kunda sadamas 853 000 tonni kaupa, mis on 1,3% enam kui möödunud aasta samal perioodil.
Läbi sadama eksporditi 700 000 ja imporditi 153 000 tuhat tonni kaupa, teatas sadama esindaja.
2003. aasta samal perioodil moodustasid eksporditavad kaubad Kunda sadama kaubakäibest ca. 95,6%, 2004. aastal aga vaid 82,1%. Eksporditavate kaupade käibelanguse põhjusteks olid ümarpuidu ja turba olulised varumisraskused, mis kajastusid eksportivate firmade kaubakäivetes. Ümarpuidu eksport vähenes võrreldes eelmise aastaga 125 000 tm võrra ja turba eksport 96 000 m² võrra. Suure sisemaise nõudluse tõttu vähenes ka tsemendi eksport. Käesoleval aastal moodustab ASi Kunda Nordic Tsement toodete eksport juba alla 10% Kunda sadamas käideldavate kaupade kogukäibest.
Kaubakäibe stabiilsuse tagas suurenenud import, mis eelkõige saavutati tänu teede rekonstrueerimisel kasutatavale graniitkillustikule. Käesoleva aasta killustiku impordi kasv oli 72 000 t, palgi import Eesti saetööstuste jaoks kasvas 43 000 tm võrra.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kunda sadamas jätkuvad tööd Baltimaade esimese spetsiaalse vedelkaupade terminali ehitamiseks. Käesoleva aasta II kvartalis kinnitati sadama uus detailplaneering ning alustati uute terminalide rajamise ettevalmistustöödega. Sadamas läbiviidud pinnasetäite tööde käigus on viimastel kuudel suurendatud sadama territooriumi 40 000 m² võrra. Juulikuus sõlmiti koostööleping uue 6000 m² suuruse puistekaupade terminali ehitamiseks veel käesoleval aastal. Aasta lõpuks soovitakse jõuda ASi Kunda Cell poolt rajatava tselluloositehase ekspordi plaanide täpsustumiseni.
Seoses Kunda sadamas jõudsalt arenevate erinevate kaubaterminalide ehitusega ning piirkonda rajatavate uute tehastega on päevakorrale kerkinud sadama infrastruktuuri laiendamine. Eelkõige on valminud uuringute taustal kitsaskohaks maanteeühendused sadama ning Tallinn - Narva maanteega.
Praegu kulgeb kogu sadama liiklus läbi eelmisel sajandil projekteeritud Kunda linna teedevõrgustiku. Nende teede läbilaskevõime piiri võib sadam ületada juba lähiaastatega. Seni pole peale kohaliku omavalitsuse probleemi vastu huvi tuntud. Sadama direktor Aleksander Nikolajev ütles pressiteate vahendusel, et , et täna ei eksisteeri Eestis ühtegi abiprogrammi millest kohalik omavalitsus koos ettevõtetega saaks taotleda raha infrastruktuuri objektide tasuvusuuringute teostamiseks.