Audentes investeeringute tõttu miinuses

Ehkki 2003./2004. aasta tulemused pole veel kinnitatud, on ilmne, et ka 30. juunil lõppenud majandusaasta lõpetab Audentes mõne miljoni kroonise kahjumiga. ?Võrreldes paari viimase aastaga pole radikaalset muutust veel oodata,? tõdes Audentese üks omanikke Heldur Meerits. ?Ja investeeringutele mõeldes on üsna tõenäone, et raha tuleb lähematel aastatel veel juurde panna. Praegune suurem investeering on uue õppehoone rajamine Tondi kasarmutesse. Kasumi teenimisest saame hakata rääkima alles siis, kui investeeringud on tehtud.?

Viimati olid omanikud sunnitud aktsiakapitali enam kui 10 miljoni krooni võrra suurendama aasta alguses. Ehk vahetult pärast seda, kui audiitorid olid juhtinud tähelepanu nii Audentese kui ka viimase tütarfirma, Audentes Halduse OÜ negatiivsele omakapitalile.

Kolme suuromaniku ? Meeritsa kõrval veel ka Urmas Sõõrumaa ja Rain Lõhmus ? poolt Audentesele laenatud summa ulatus veel hiljuti üle 23 miljoni krooni, millest 16,5 miljoni tagasimaksmise tähtajaks on 2012. aasta.

?Meie laenuraha on mõeldud eeskätt ikkagi investeeringuteks. Enda arust pole me Audentese jooksvale tegevusele peale maksnud,? kommenteeris Meerits. ?Raha andmisel oleme astunud kolmekesi ühesuguse sammuga ehk siis kõigi panused on olnud võrdsed.?

Seda, et rahaga kitsas käes, näitab ka Audentese 0,6 miljoni kroonine võlg Falckile ja Audentes Halduse 0,9 miljoni kroonine võlg Falck Balticsile, mis mõlemad seotud ju Sõõrumaaga. Rahanappust pole suutnud korvata ka võetud pangalaenud, mille katteks on panditud peaaegu kogu kinnisvara. 2002./2003. majandusaastal suurenesid Audentese kohustused eelneva aastaga võrreldes tervelt 120 miljoni krooni võrra.

Audentese kehvad tulemused torkavad eriti silma temaga hariduspõllul konkureeriva EBSi heade tulemuste taustal. AS Estonian Business School Group on viimastel aastatel teeninud umbes 140 miljoni kroonise käibe juures keskmiselt 25 miljonit krooni puhaskasumit aastas. Kusjuures raha on jätkunud ka mitme kinnistu soetamiseks Tallinna vanalinnas. Tõsi, kogu käibest moodustab Eesti osa vaid 80 miljonit krooni. Läti osa, kus EBSil on ligi 4000 tudengit, on käibes 60 miljonit krooni.

Läinud sügisel oli Audentesel 2400 üliõpilast EBSi 1800 vastu. Õppemaks on aga EBSis pisut kõrgem ? tänavusel sügissemestril maksab täiskoormusega bakalaureuseõpe 21 400 krooni. Audenteses on väljakuulutaud aasta õppemaks 34 700 krooni, mis teeb semestri kohta 17 850 krooni. Mõlemal on veel ka oma gümnaasium ning lisaks mitmeid struktuuriüksusi.

?Alati on hea, kui kellelgi ka hästi läheb,? sõnas Meerits.

EBSi suuromanik ja juht Madis Habakuk sõnas, et mingi hinnangu andmiseks Audentese majandustegevusele pole tal piisavalt andmeid.

?Eks investeerinud oleme nii meie kui ka nemad. Audentes on viimastel aastatel üles ostnud mitu erakooli, neist Concordia ülikooli ostmist pean ma aga liiga riskantseks,? ütles Habakuk.