Keerulisim on muuta traditsioonilist majandust

Ralf Dahrendorf 23. august 2004, 00:00

Mõni aeg tagasi viibutasid sakslased ja teised mandri-eurooplased näppu ameeriklaste kehva töö ja Suurbritannia ühiskondlike teenuste viletsa olukorra suunas. See pidavat olema vältimatu hind, mida need riigid halastamatu kapitalismi eest maksma peavad. Eurooplased nautisid aga Reinimaa mudelit, turumajandust, mis rakendab majandusedu sotsiaalse õigluse vankri ette.

Seega, kui kantsler Gerhard Schröder oma esimese ametiaja alguses allkirjastas nn Blairi ja Schröderi dokumendi, kohustudes koos Suurbritannia peaministri Tony Blairiga liberaalseid reforme ellu viima, kindlustas ta dokumendi avaldamise Londonis ja selle tähtsuse pisendamise Berliinis. Samuti ei ole Saksamaal, Prantsusmaal ja mujalgi Mandri-Euroopas kunagi tõsiselt võetud ELi Lissaboni agendat majanduse liberaliseerimisest.

Viimase viie aasta jooksul on asjad aga märgatavalt muutunud. Praegu on Reinimaa mudeliga rahul üksikud inimesed, kui üldse keegi. Saksamaa majandus jääb enamiku Euroopa riikide omast maha. Tööpuudus on kõrge ja see kasvab, kuna Saksa firmad viivad tootmise Ida-Euroopa või Aasia madalapalgalistesse riikidesse.

Saksamaal on alanud ?modifitseerimatu kapitalismi? valitsusaeg. Kasumlikud ettevõtted suletakse, kui nende tulu rahvusvahelistest standarditest allapoole langeb. Ühiskondlikku osa vähendatakse, üksikisiku panus tervishoiu-, pensioni-, haridus- ja sotsiaalprogrammide kulude katmisesse kasvab.

Heaoluriigi süsteem põhines eeldustel, mis enam ei kehti või ei kehtinud üldse. Näiteks kasutati Reinimaa mudelis mitmeid sotsiaalpoliitika vahendeid, mis eeldasid majanduse kasvamist. See omakorda seadis tõkked nende vahendite elujõulisusele.

Lisaks vähendasid demograafilised muutused panustajate arvu, suurendades samas vajadust teenuste järele. Sotsiaalmaks koormas tööinimesi ja muud suurenevad tööjõukulud uuristasid ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Mõne aja peitis probleemi ulatuse laenamine, kuid nüüdseks on selgunud, kui suur on see koorem, mille laenamisest tulenev võlg tulevastele põlvedele asetab.

Reinimaa mudeli kunagi jõulised sotsiaalse õigluse institutsioonid on nüüd kitsikuses. Kapitalism, mis Reinimaa mudeli kujundas, on samuti muutunud, ja globaliseerumist selles süüdistada oleks vale.

Ettevõtted sõlmisid konkurentsivõimeliseks jäämise huvides rahvusvahelisi sidemeid. Paljud neist sidemetest sõlmiti Suurbritannia või Ameerika ettevõtetega, mis omakorda viis ärikultuuri põhjaliku muutumi-seni. Arvamus, et suured ettevõtted on oma töötajate eest vastutavad hällist hauani, pakkudes mitte ainult palka ja preemiat, vaid ka spordirajatisi, võimalust odavaks puhkuseks ja heldeid pensione, osutus vananenuks. Ülemereomanikud ei suutnud mõista Saksa kommet maksta jõulude ajal 13. kuupalka.

Peale ärikultuuri muutumise hakkas hiljaaegu Saksamaa jt Euroopa riikide tugevaimaks küljeks olnud tootmine emigreeruma. Peagi ei tule Hiinast ainult külmikud ja televiisorid, vaid isegi autod ja tööpingid.

Seega tuleb heaoluriiki kohandada uute majandustingimustega. Kõige keerulisem ongi traditsioonilisi majandusi tõeliselt nüüdisaegseteks muuta. Keegi ei ole veel seda protsessi juhtida suutnud. Tõeliselt modernne majandus on teenindusel põhinev majandus, mis kombineerib kõrge tootlikkusega teadmistepõhise tegevuse hädavajalike ametikohtadega personaalteeninduses.

On võimalik, et modernsed teenindusel põhinevad majandused paistavad Reinimaal, Lombardias ja Ile-de-France?is väga erinevad. See võib tähendada sotsiaalse õigluse erinevaid tasemeid ? isegi globaliseeruvas majanduses jääb proovitempliks mitmekesisus.

© Project Syndicate / Institute for Human Sciences

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing