Lennureisijad hakkavad end ise teenindama

Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsatsioon (IATA) kavandab nelja innovaatilist muutust, mis peaksid aitama lennundussektoril kahjumist välja rabeleda. Plaan puudutab e-pileteid, iseteeninduslikke registreerimisterminale, joonkoode pardakaartidel ning raadiosagedusel põhinevat pagasi identifitseerimist.

Organisatsioon loodab uuenduste abiga aidata lennufirmadel säästa kolm miljardit dollarit aastas, samal ajal tõstes klienditeeninduse taset.

E-piletites pole iseenesest midagi uut, Põhja-Ameerikas hakkasid lennufirmasid neid kasutama juba ligi kümme aastat tagasi. Mõned odavlennufirmad, nagu näiteks Ryanair, on loobunud üldse traditsioonilistest piletitest, teised väljastavad selle lisatasu eest.

IATA hinnangul säästaksid lennufirmad tavapileti asendamisel e-piletiga keskmiselt 9 dollarit ehk 110 krooni pileti kohta. Kokkuhoid tuleneb eelkõige piletite kättetoimetamise kulude vä-hendamisest ja arveldamisprotsessi muutmisest. Broneeringu numbri saab reisijale teatada marginaalse kuluga näiteks e-posti teel.

Juba praegu võimaldaks tehnoloogia broneeringuid teha ja muuta, kasutades näiteks mobiiltelefoni WAP-teenust. Esialgu pole lennufirmad sellest ideest kinni haaranud, kuid IATA loodab siin paari aastaga läbimurret saavutada.

Selveterminale saab juba kasutada näiteks Arlanda lennujaamas Stockholmis, kus nende abil saab SASi lendudele registreeruda. Pagasi äraandmiseks on Arlandal eraldi lett.

Nagu e-piletitel, on ka üks terminalide kasutuselevõtu põhjus seotud kulude vähendamisega lennundussektoris, kus valdav osa ettevõtteid on viimasel ajal töötanud kahjumiga. Näiteks SASi jaoks maksab ühe reisija registreerimine iseteeninduslikus terminalis ca kolm korda vähem kui tavalises check-in-letis.

Lisaks võtavad selveterminalid IATA hinnangul füüsiliselt vähem ruumi kui check-in-letid, samuti võiks terminale paigutada ka mujale kui lennujaamadesse, näiteks bussi- ja rongijaamadesse, hotellidesse, autorendifirmadesse jm.

registreerida ning trükkida samas välja pardakaart.

RFID edastab kiibil olevat infot pagasi asukoha, soovitud sihtkoha, omaniku jms kohta. Üllataval kombel on RFID tehnoloogia käigushoidmine nii odav, et USAs kaaluvad kaubandusketid selle kinnitamist isegi üksikutele toodetele või kaubaalustele. Nii saab jälgida iga toote või aluse paiknemist tarneahelas ning vähendada varude hoidmise kulusid. RFID tehnoloogia omandamise kulud on siiski märkimisväärsed. Lennunduses peaks kindlasti olema pioneere RFID tehnoloogia rakendamisel, kuna pagasi kadumine puudutab kõiki lennufirmasid.

Autor: Rein Jüriado