Venemaa pakub ettevõtjatele kiire kasvu võimalust

Äripäeva arvates on lähitulevikus Venemaal ettevõtte käivitamine eestlastele pea ainsaks võimaluseks mastaapselt läbi lüüa ning kiirelt kasvada.

Heaks näiteks on Eesti kinnisvaraarendaja Hillar Tederi osalusega firma ambitsioonid Venemaa kaubandusturul. Kuus aastat tagasi Rocca al Mare kaubanduskeskust rajama hakanud Teder võistleb täna koos oma äripartneriga Venemaa turul kohalike kaupmeeste kõrval ka Saksamaa, Prantsusmaa, USA ja Türgi kaubandusfirmadega.

Kaks aastat tagasi avatud eestlaste esimese Peterburi hüpermarketi O?Key müügikäive on võrreldav kogu Selveri keti läbimüügiga. O?Key pole ainus. Peterburis otsib praegu poekohti Ehituse ABC, tegevust laiendab Baltika, oma tootmisüksuse on käivitanud värvitootja Eskaro, aknatootja Glaskek jt. Kõige enam tegelevad eestlased Peterburis tõenäoliselt kinnisvaraarendusega.

Üks vastuargument Venemaal tegevuse alustamisele on poliitiline risk, mida võimendab Vene jõukaima ärimehe Hodorkovski vahistamine. Samuti kohalike olude kehv tundmine ning bürokraatia, millest läbinärimiseks on vaja maksta erinevaid vahendustasusid. Peterburis oma tootmisüksuse püsti pannud ettevõtjad on öelnud, et see, mis Eestis võtab aega neli kuud, võtab Peterburis aega 1,5 aastat. Samuti on võrreldes Eestiga kordades rohkem igasuguseid kontrollimisi ja sertifitseerimisi. Seetõttu tasub Vene turule sisenemise plaane tehes kasutada juba praegu seal tegutsevate eestlaste kogemusi või teha nendega koostööd.

Idaturul võib komistuskiviks saada Eesti firmade väiksus. Selleks et Saksamaa, Prantsusmaa või USA ettevõtjatega rinda pista, peab olema seljataga finantsasutus, kes äriplaanide teostamisele kaasa aitab. Hillar Teder tegi näiteks koostööd Ühispangaga, viimane on ka praegu Tederi firmas osanik.

Vene turul tegutsevad Eesti ettevõtjad peavad kõige suuremaks veaks seda, kui jäetakse kodutöö tegemata ja tullakse mütsiga lööma. Teder on Venemaaga äri ajanud 80. aastate lõpust, kui ta Vene ärimeestele välismaalt autosid vahendas ning Normale turvavööde eest tasutud Ladad rahaks tegi.

Kui rubla devalveerimine 1998. aastal peletas Venemaa ärimaastikult paljud eestlased, siis Teder oli see, kes seal oma tegevust jätkas. Äkki on praegu Vene turule minekuga hiljaks jäädud?

Toimetus nii ei arva. Arvestades Vene turu kiire kasvu võimalusega ning välisinvestorite üha kasvava huviga, on veel võimalik eestlastel rongile hüpata ning sellest kasvust osa saada. Loode-Venemaal saaksid ettevõtjad kasutada ära neid kogemusi, mida nad on Eestis viimastel aastatel omandanud. Praegu Vene ettevõtluses toimuvad muutused sarnanevad paljuski mõned aastat tagasi Eestis toimunuga. Suurusjärgud on lihtsalt kordades erinevad. Venemaa kaubandusturg on Eesti omast mitu aastat maha jäänud ning kaasaegsete super- ja hüpermarketite osa jääb tagasihoidlikuks.

Lähiaastateks prognoositakse aga kaubanduskeskuste osakaalu suurenemist. Kaubanduse kasvutempot toetab Venemaal sarnaselt Eestiga sissetulekute kiire kasv. ?Eestis on turg paigas, tõmblemist vähe. Siin käib aktiivne müük,? rääkis Äripäevale Andrese Klaas & Dekoori tütarettevõtte A­Steklo juht Riivo Kauge.

Autor: ÄP