Eesti ja Microsofti leping on vastuolus riigi infopoliitikaga

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen esitas valitsuse liikmetele tutvumiseks Eesti riigi ning maailma suurima tarkvarafirma Microsoft vahel sõlmitava lepingu projekti.

Majandusministeeriumi teatel on kavandatava lepingu ühe konkreetse tulemusena kodukasutajatel võimalus juba lähiajal koos internetiühendusega rentida ka vajalikku tarkvara. Avaliku sektori ettevõtetele näeb lepinguprojekt ette ühise programmi valimise Microsofti toodete litsentsimiseks.

Haridusministeerium peab nõudma, et tema finantseeritava koolitustellimuse õppekavades gümnaasiumist ülikoolideni oleksid Microsofti lahenduste kõrval esindatud ka alternatiivid. Hetkel saavad õpilased teadmisi Microsofti baasil ega tea alternatiividest midagi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) peaks tellima vabavara kasutamise majandusliku efekti kiiruuringu ? millised on mõjud väliskaubanduse bilansile, ekspordile, infotehnoloogiasektori konkurentsivõimele, töökohtade tekkele ning infoühiskonna arengule.

Riigikantselei (vastutab teatavasti riigiasutuste asjaajamise korra eest) ja MKM (vastutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika juurutamise eest) peaksid nõudma, et asutustevahelised infosüsteemid töötaksid avatud koostoimestandardite alusel.

Konkurentsiametilt tuleb paluda arvamus selle kohta, kas Microsoft on olulise turujõuga ettevõte meie konkurentsiseaduse ja Euroopa Liidu direktiivide mõistes, ning millised kohustused on sellisel ettevõttel ? need peaksid olema alusteks ka koostöölepingu tekstile.

MKM, konkurentsiamet ja tarbijakaitseamet peaksid tegema arvutikasutajate õiguste/kohustuste teadlikkuse monitooringu ning nõudma Microsofti käest lõppkasutajate õiguste ja kohustuste teavitamist viisil, mis viiks tarbija teadlikkuse samale tasemele teadlikkusega muude teenuste kasutamisel ? inimesed ei saa aru tarkvara litsentsilepinguga kaasnevatest õigustest ja kohustustest.

Vabariigi Valitsus peaks MKM eestvedamisel kinnitama või ümber lükkama ?Infopoliitika põhialustes 2004?2006? sätestatu: ?Avalik võim suhtub võrdselt erinevatesse riist- ja tarkvaraplatvormidesse ja lahendab ühildumise läbi üldiste standardite kehtestamise?, ning näitama, kas praegune leping hakkab seda piirama. Näiteks lepingu punkt 4, ?Microsofti tarkvara litsentsimine?: ?Pooled nõustuvad sõlmima teatud lepingud, et reguleerida Microsofti tarkvaratoodete litsentsimist riiklike haldusasutuste poolt. Pooled valivad praegu eksisteerivate Microsofti litsentsimisprogrammide seast riiklikele haldusasutustele ühiselt sellise litsentsimisprogrammi, mis võimaldaks luua Microsofti toodete litsentsimise soodsa süsteemi kõikidele avaliku sektori organisatsioonidele ?kvalifitseeritud töölaua? (Qualified Desktop) põhimõttel. Et sätestada selle ühiselt valitud mudeli rakendamine riiklike haldusasutuste poolt, sõlmivad pooled 2004. aasta lõpuks Microsofti toodete litsentsimise raamlepingu.?

Endiselt kehtivad Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse poolt aasta tagasi välja antud ?Soovitused vabavara kasutamiseks?, mis on plaanitava lepingu olemusega sisulises konfliktis.

Tulles eeltoodud mittelõpliku kiirloendi juurest algse teesi juurde ? riigi rolliks on aktiivselt toetada konkurentsiküllase turu (sealhulgas ka tarkvaraturu) tekkimist.

Aktiivne toetamine ei tähenda väidet, et vabavaral puudub firmadepoolne tugi, vabavara taga puudub firma, kellega lepingut sõlmida vms.

Seda öelnuna ei taha ma näha plaanitava lepingu taga tonti, vaid pigem võimalust, mille abil vabavara edendamine võiks reaalselt hoogu juurde saada.

Miks mitte sõlmida analoogiline leping MTÜ Eesti Linux esindajatega?

Autor: ÄP