GNT Eesti juht Anti Kuiv liigse pedantsusega elu raskeks ei tee

Diagonaalis vaadates olen puutunud kokku teeninduse, müügi, tootmise ja finantseerimisega. Põhiline erinevus tänase ja varasema vahel on, et IT alal tundub olevat vähem formaalitsemist, kirjutatud reegleid. Siin on ka vähem silmakirjalikkust, inimesed on vahetumad ja vabamad ning lipsu ja pintsakut ei ületähtsustata.

Töös ja isiklikus elus teen enda jaoks 3aastaseid plaane. Mis ei tähenda, et seejärel peaks töökohta vahetama. Täna on põhjust keskenduda GNTle, sektor areneb kiiresti, näiteks võiks selle firma aastakäive olla kunagi miljard krooni. Seaks selle eesmärgiks.

Ka pikemas perspektiivis jätkan kindlasti tippjuhina, võimalusel töötaks mõnda aega välismaal, kasutaks maksimaalselt ära ELi võimalusi.

Usun, et suurim saavutus on alles ees. Kümne aasta jooksul olen olnud käivitamiste ja oluliste arenguetappide juures: 1188 infoliin, VKG arendamine, EASi reform. Enda isiklikku panust ma ei ületähtsustaks, olen sattunud alati edukatesse meeskondadesse.

Mina käsitlen karjääri veidi teisiti. Karjäär ei piirdu tööalase tegevusega, hoopiski inimese isiklik arendamine ja iseenda muutmine on tõelised väljakutsed. Reeglina need, kes huvituvad maailma asjadest, arendavad endas kohanemisvõimet ja näevad probleemide asemel võimalusi, tõusevad kiiresti ametiredelil ja saavad parimad töökohad. Tark inimene on endaga alati rahul ? kõik mis temast sõltub, on tal kontrolli all ja võõraste muredega ta ennast ei vaeva. Mina arvan, et igal inimesel on võimalik karjääri teha, see on ju tema otsus ja sõltub ju ainult temast endast.

Üheksakümnendate alguses sai äritsetud kütuse, metalli ja millega veel. Olen mõelnud küll, kuid vanuse ja hariduse lisandudes enam hurraaga igale asjale peale ei lähe. Ju ma pole veel leidnud huvitavat ja tulusat äriideed ja isikliku äri käivitusperiood oleks kahtlemata ohvriterohke.

Öeldakse küll, et professionaalidele ei ole õnne vaja, kuid eks meil on olnud õnne, valikud ja otsused on olnud kooskõlas turu arengutrendidega. Üksi muidugi midagi ära ei tee, mõtlen ja tegutsen alati meeskonna kontekstis. Meil on siin väga hea meeskond.

Kui juht mõtleb millelegi 25 tundi ööpäevas, tuleks ta kiiresti ravile saata! Veel traagilisem on kui ta mõtleb kogu selle aja kulude kokkuhoiust. Juht peab mõtlema ja tegutsema ainult tulude ja seeläbi firma väärtuse suurendamise nimel.

Ma ei kujuta ette, et mõni omanik palkaks tegevjuhi, kes vaid teda ülistaks. Omanikukeskne tegevjuht ilmselt omaniku vara ei suuda kasvatada. Näiteks riigiettevõtete juhtkondadel läheb kogu energia omanikuga tegelemisele, klient on teisejärguline. Mina olen keskendunud klientide ja tarnijate teenindamisele, sest ainult tänu neile saab omanik rikkamaks.

Paistab, et nad on rahul. Koosolekuid peame üliharva, tähtsaid asju arutame ja töötame välja ajutistes maatrikspõhimõttel koostatud meeskondades. Me oleme teadlikult teinud kulutusi meeskonnavaimu arendamisse nii koolituse kui ka pidutsemise osas. Samas, Murphy ütleb, et igas organisatsioonis on kaks inimest, kes ikka ja alati virisevad. Ma usun, et tal on õigus. Minul on komme ka virisejaid kuulata ja isegi provotseerida, neilt võib teinekord häid ideid saada.

Juht kujundab olustiku. Esimesel tööpäeval peetud kõnes ütlesin, et meil kõigil võiks siin töötades olla eesmärk, meenutada vanaduses siin töötatud aega kui lõbusalt veedetut. Teen kõik endast oleneva, et töötajatel oleks meeldiv koos töötada.

Alati räägitakse uuest luuast ja oma meeskonnast. Olulisim ja õigeks osutunud otsus oli, et jätkan samade inimestega. Esimesed tulemused näitavad, et meie koostöö on osutunud viljakaks.

Otseselt kedagi ei jumalda ega jäljenda. Eestis on ju väga palju häid tegijaid aga vähesed oskavad oma kogemusi jagada. Eredamalt on mällu jäänud kohtumised Aavo Koka, Igor Rõtovi ja Jaak Leimanniga. Loen ja kuulan alati huviga, kui nad räägivad või kirjutavad.

Selget Eesti firmajuhi kuvandit pole minu arvates veel tekkinud. Aeg on olnud lühike, alles viimasel paaril aastal võime kohata selgelt oma stiili ja mõtetega juhte. Eesti tippjuhte iseloomustab see, et nad on väga praktilised ja räägiksid meeleldi ainult oma asjast. Mõned meie rahvajuhid on üritanud ka loomadelt head nõu saada, kui omal teadmisi napib, pean silmas siili ja kassi juhtumit

On, kuid kodus ei soovi ma sellest liiga palju kuulda ja õnneks huvitavad ka vanemat poega loomad ja linnud rohkem kui arvutimängud.

Ideaalne on suhe, kus töö ei ole tähtsam kui pere. Ma usun, et mulle sobivaid häid töökohti on maailmas rohkem kui mulle sobivaid peresid. Muide, lapsed on väga hea aines igasuguste juhtimisvõtete ja motivatsioonisüsteemide testimiseks.

Põhiline hobi on talu ehitamine, olen veendunud maal elamise pooldaja. Linnas tuleb tööl käia, aga elada ma siin ei saa. Vabal ajal sirvin IT ajakirju, majandusuudiseid loen Newsweekist, Business Weekist, kodus käib Pere ja Kodu. Muusikat kuulan vaid autos ja väga valjult.

Jätan lauale kolm ümbrikku nõuannetega kriiside puhuks.

Anti Kuiv on kahtlemata vastand kuivusele ja pedantsusele. Mõnus ja vahetu suhtlemisstiil, kus pisut nalja pole kunagi liiast, iseloomustab teda täielikult. Kuna detailid pole kindlasti tema tugevaim külg siis võinuks ta öelda ka et "täisnurk on kuskil 85 ja 95 kraadi vahel".

VKGs peetud ametis jõudis ta vedada vaid kõige igavamat käivitusfaasi, kus tegemist on vähem inimeste, suhtlemise ning üldjuhtimisega ja rohkem paberimajanduse, internetiotsingute ja rahanumbrite rittaajamisega. See oli selgelt töö, kus Anti võimetele polnud täit rakendust. Kui selgus, et VKG paneb projekti mõneks ajaks riiulisse, siis kadus tal ka võimalus tegeleda projekti selle faasiga, kus one-man-show formeerunuks ümber meeskonnaks ja rakendunuks tema hea suhtlemise ja inimeste veenmise oskus.

Ma läheks Antiga luurele küll ? olen käinud, alati on täidetud eesmärk ning pealekauba on kogu luureprotsess olnud meeleolukas ja värskendav

Ka 5 aasta pärast töötab ta kindlasti seal, kus teda ümbritsevad lahtise pea ja laia silmaringiga inimesed. Kuskil, kus vajatakse teistmoodi mõtlemist, selget ning otsekohest juttu.

Autor: Tiina Kass