Tööotsijad aktiviseeruvad

Tööläbirääkimised on rasked nii tööandjale kui ka -otsijale. Juhid puutuvad lühikese aja jooksul kokku paljude erinevate inimeste ja isiksustega. Sellele lisandub veel kuhi lugemata motivatsioonikirju ja CV-sid, mis alles oma järge ootavad. Kuidas aga selle kõige raames leida loodetud spetsialist?

Tööturg on viimastel aastatel liikunud suunas, kus oma ala spetsialistid ja tipptegijad teavad ise oma väärtust ning oskavad ennast sobivatele firmadele ahvatlevaks muuta. Tipptegijatest kandidaadid ei häbene küsida endale sobivat palganumbrit ja motivatsioonipaketti ? see annab aimdust inimese enesehinnangust ja kindlasti ka kogemusest.

Samuti mõjuvad ettevõttele tipptegijatest kandidaadid komplimendina. Annab see ju märku sellest, et firma maine hea tööandjana on levinud ja neid tuntakse nii heade tingimuste kui ka võimaluse poolest, kus ka professionaal saab ennast kasulikult teostada.

Olukord personaliotsingul, kus kandidaatidel tuleb läbida meeletu kadalipp igasuguste vestluste ja testide näol, kipub olema juba eilse päeva nähtus. Mitu järjestikust vooru tekitab paljudes stressi ja võib tekkida olukord, kus tööotsija loobub ja firma võib kaotada just kõige sobivama spetsialisti.

Selle vältimiseks on osa ettevõtteid hakanud kasutama meetodit, kus viiakse läbi üks, kuid tavalisest pikem vestlus, kus mõlemad osapooled saavad oma küsimustele vastused ja mille raames saab ka potentsiaalse töövõtja isikuomaduste kohta tunduvalt rohkem infot kui näiteks lühikest motivatsioonikirja lugedes. Pikem ja põhjalikum vestlus on meeldiv ka kandidaadile, sest tal on aega, et selgitada firma esindajale oma nägemust konkreetsest ametipositsioonist ja sellel töötamiseks vajalikke tingimusi.

Kui osapooled on kodutöö ära teinud ja valmis mõelnud, mida nad üksteise kohta teada tahaksid, siis peaks olema vestluse lõpuks mõlemal hea ettekujutus koostöö võimalikkusest. q

Ajaliselt sobib sügis personaliotsinguks seepärast, et suvi on paljudes valdkondades hapukurgi- ja puhkuste hooaeg. Suvel ju ikkagi puhatakse, mitte ei riputa interneti ja ajalehe kuulutusteveeru küljes. Teine põhjus on see, et sügisel muutuvad ka tööotsijad aktiivsemaks. Värbamise hooaeg ongi aktiivne septembrist maini, jaanuaris on juba pisut vaiksem.

Kui silmas pidada tööläbirääkimisi, siis peale töötasu hoolivad spetsialistid ka sellest, missugune on ettevõtte kultuur ja milline on firma tööandjana. Tegemist on kahepoolsete läbirääkimistega ? nagu abiellumisel, et ideaalis peavad mõlemad partnerid olema armunud, et abielluda.

Need tööotsijad, kes teavad oma väärtust, kellel on kogemusi ja teadmisi, müüvad ennast tänasel tööturul hästi ja edukalt. Palgatasemed pole enam mingi saladus ning see teeb asja nende jaoks lihtsamaks.

Probleem on pigem ettevõtetel, kes võivad küll viia läbi ürgkeerukaid konkursse, ent kes unustavad seejuures ennast avada ja ettevõtet potentsiaalsele töötajale tutvustada. Nii võib mõni andekas kandidaat sagina keskel märkamata jääda ja kaotajaks jäävad nii ettevõte kui ka töölesoovija.

Parim ning aega enim kokku hoidev viis töötaja leidmisel on pöörduda personaliotsingufirma poole. Sel juhul peab tööandja leidma vaid aega eelnevalt testitud ja selekteeritud kolme-nelja kandidaadi intervjueerimiseks, kes vastavad etteseatud tingimustele. Tööandja teeb lihtsalt lõpliku valiku.

Teisel juhul viib tööandja ise värbamisprotsessi läbi. See on aeganõudvam ja mõneski mõttes riskantsem. On tähtis, et firma viiks intervjuud läbi suhteliselt vabas õhkkonnas. See aitab välistada töösoovijal tekkida võivat krampi ja närveerimist, mis võib varjutada tema muidu suurepärast sobivust kohale. Mis puudutab palgatingimusi ja kompensatsioonipaketti, siis see sõltub paljuski töökohast, kuhu töötajat otsitakse.

Kui tegemist on väga spetsiifilise alaga, kuhu kõikidele nõudmistele vastavat töösoovijat on raske leida, tuleb tööandjal ka kergemini kompromissidele minna. Enamikul juhtudel on aga töösoovijate hulk nii suur, et firma leiab eelnevalt seatud tingimustel endale vaevata hea töötaja.

Lähtun alati reeglist, et arvestan tõsisemalt pikaaegse, hea töötaja palgatõusu soovi kui uue inimese väga kõrgeid nõudmisi.

Autor: Mihkel Pillak