Viru keskus jättis olulise jälje Tallinna Kaubamaja tulemustele

Tallinna Kaubamaja börsiteate kohaselt oli kontserni teise kvartali konsolideeritud netokäive 467,6 miljonit krooni, mis on 10 protsenti suurem kui mullu samal perioodil. Samas moodustas kaubamajade sektoris teise kvartali käive 97% eelmise aasta tasemest. Kontserni teise kvartali konsolideeritud kasum oli 6,5 miljonit krooni ehk 54% vähem kui eelmise aasta võrreldaval ajavahemikul.

?Meie plaanide järgi olid kaubamaja tulemused ootuspärased, Selveril on aga väga hästi läinud,? ütles ASi Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp. Selveri käive kasvas teises kvartalis 18%, tuginedes muu hulgas 2002. aastal avatud Selverite lõplikule käivitumisele.

Puusepa sõnul mõjutasid kaubamaja tulemust kevadine remont ja ümberkorraldused, kui mõned osakonnad olid suletud ning Tallinna Kaubamaja laienes Viru keskusse. Ta ei soovinud täpsustada kolimisega seonduvaid hinnangulisi kaotusi ettevõtte tulemustele, sest laienema pidanuks niikuinii. Uuenduse tulemusel suurenes kaubamaja müügipind 1,5 korda. Kontserni keskmine müügipind oli 2004. aasta kuuekuulisel perioodil 36 733 ruutmeetrit, eelmise aasta samal ajal 32 035 ruutmeetrit.

Puusepp ütles, et seoses Viru keskusse asumisega ning Saare Selveri avamisega lisandus kontserni ligi 150 töötajat. Teise kvartali tööjõukulud kasvasid mulluselt 36 miljonilt kroonilt tänavu 44 miljonile kroonile. Tööjõu- ja halduskulude hüppeline suurenemine oli ettevõtte teatel kasumi vähenemise oluliseks põhjuseks.

Poolaasta kokkuvõttes ulatus Tallinna Kaubamaja konsolideeritud auditeerimata netokäive 900,7 miljoni kroonini, mis on 14 % enam kui eelmise aasta võrreldava perioodi näitaja. Kontserni kuue kuu konsolideeritud kasum oli 13,7 miljonit krooni ehk 5% enam kui mullune vastav näitaja. Sarnaselt eelmise aastaga peaks ka tänavu jaeturu keskmiseks kasvuks kujunema 9?10%, lubab ennustada varasemalt küsitletud suuremate kaupmeeste optimistlik hoiak.

Hansabank Marketsi analüütiku Mihkel Torimi sõnul jäid Tallinna Kaubamaja tulemused ootustele alla ja selgelt mängis siin olulist rolli Tallinna Kaubamaja laienemine. ?Siiski tuleks arvestada, et laienemise käigus on tulemused kvartalite lõikes volatiilsemad ning olulisem on see, kuidas uus kaubamaja aasta teises pooles tegutseb,? märkis ta.

Tallinna Kaubamaja kontserni järgmiseks suureks ettevõtmiseks on uue 350 miljoni kroonise maksumusega Tartu Kaubamaja ehitus, mis peaks valmima 2005. aasta sügiseks. See on kontserni seni suurim investeering. Raul Puusepa sõnul pole veel lõplikku otsust, kuidas suurprojekti rahastatakse ning kas Tallinna Kaubamaja valib uute aktsiate emiteerimise ? viimast lubab tänavu juunis tehtud põhikirja muutus. ?Meil on võimalus suurendada aktsiakapitali, kuid see ei tähenda, et seda võimalust ka kasutatakse,? ütles ta.

Sarnaselt Tallinna Kaubamaja kontserni kuuluva Selveri-ketiga oli esimene poolaasta käibe kasvu osas edukas ka teistele suurematele toidu- ja esmatarbekaupu müüvatele jaeettevõtetele.

Eesti suurima jaekaubandussüsteemi ETK käive oli esimese kuue kuu jooksul 2,3 miljardit krooni, käive kasvas 14,7%.

Keskole kuuluvate Citymarketite poolaastakäive oli 789 miljonit krooni, mis tähendab 78protsendilist kasvu. Kasvu taga on osaliselt uute kaupluste avamine. Sama omaniku käes oleva Säästumarketite keti käive kasvas 10,5% ja oli 1,2 miljardit krooni. Täpseid näitajaid avaldamata viitasid edukale poolaastale ka Prisma- ja Rimi-kettide juhid. Samuti on poolaastaülevaates oma Tallinnas asuva kaubamaja käibe kasvu maininud Stockmanni kontsern.

Selveri-keti esimese kuue kuu käive oli 673 miljonit krooni, mis on 22% enam võrreldes sama perioodiga mullu. Ketti kuulub 11 kauplust, millest seitse asuvad Tallinnas ja neli maakonnakeskustes ? Viljandis, Pärnus, Rakveres ja Kuressaares. Selver annab tööd 950 inimesele, ettevõtte 2003. aasta käive oli 1,2 miljardit krooni.