Eestlased taas Iirimaale raha koguma

Eelmise nädala reedel tööturuameti infopäevale Tallinna hotellis Dzingel oli kogunenud mõnikümmend Iirimaa huvilist. See oli esimene viiest välismaal töötamist tutvustavast infopäevast, mille eesmärk on leida Kerry Foodsi toiduainetööstusesse neljaks nädalaks 200 töötajat.

Kohale oli tulnud väga erineva tausta ja vanusega inimesi. Äripäevaga suhelnutest tahtis enamik ka kauemaks Iirimaale jääda. Põllumajanduses töötav 46aastane Aleksander tundis Iirimaal töötamise vastu huvi seepärast, et see aitaks tal korteri või maamaja ostuks raha koguda.

Romantilisemate kavatsustega plaanib Iirimaale lihttööliseks minna Tallinna Tehnikaülikoolis õppiv Aleksander, kes tahaks seal lihtsalt elu-oluga tutvuda. Temagi jääks välismaale kauemaks kui ettenähtud neli nädalat.

Reet, kes muidu elukutse poolest kunstnik, põhjendas soovi kalkunitehases töötada sellega, et plaanib hiljem teenitud rahaga teha oma keraamikatöökoja. ?Päris tühjalt kohalt ju ei alusta,? selgitas ta. Selle raha teenimiseks tuleks tema hinnangul aga mõneks aastaks Iirimaale jääda.

Kerry Foods ongi huvitatud Eestis ka püsitööliste leidmisest. Eelmisel aastal jõuluperioodil Iirimaal töötanutest ligi sada kutsuti sinna kevadel tagasi püsilepingu alusel. Neist 80 läkski.

Lisaks korraldati tänavu suvel veel teine konkurss täisajaga töötajate leidmiseks. ?20. septembril lähebki nüüd 60 inimest püsilepingu alusel Kerry Foodsi Eestist tööle,? ütles tööturuameti välissuhete ja personaliosakonna juhataja Alice Lugna.

Töö, mis Iirimaal jõuluperioodiks sinna läinud eestlasi ees ootab, kerge ei ole. Tööpäevad liini ääres on 12tunnised ja seda seitse päeva nädalas, karta ei tohi ka veriseid kalkuneid. Iga paari tunni tagant on seitsme- kuni mõnekümneminutilised pausid. Tööd tehakse ka öistes vahetustes.

Püsiva lepingu alusel tööle läinute koormus on oluliselt väiksem, siis töötatakse umbes 40 tundi nädalas.

Probleeme oli möödunud aastal Iirimaal töötamisega nii minejate kui tööandja poolt. Eesti inimesed kurdavad peamiselt igavuse ja rõske kliima üle. Tööandjal on aga probleeme Eestist tulnute keeleoskusega. ?Mõnede dokumentide sõnavara on väga keeruline,? selgitas Lugna. Sel aastal on paljud dokumendid eesti keelde tõlgitud.

Raske oli Lugna sõnul liinitöö eriti noorematele inimestele, kes polnud tööga harjunud. ?Neilt tuli virisemist ja nurisemist natuke rohkem,? sõnas Lugna.

Üks pettunud tööline kaebas orjatöö ja kehvade elutingimuste üle koguni Eesti Päevalehe vahendusel. Lugna kinnitusel oli tegu siiski ühe erandiga. Töö jätsid Iirimaal pooleli vaid paar inimest ja seda tervislikel või perekondlikel põhjustel.

Teiste Euroopa riikidega ei ole Eesti veel nii ulatuslikku koostööd tööjõu osas teinud. Põhjuseks see, et pärast Euroopa Liiduga liitumist pole paljude vanade liikmesriikide tööturg meile veel avatud. Varem on selles kontekstis olnud juttu näiteks Hollandist ja Taanist. Mõned inimesed on Taanis ka hooajalistel põllumajandustöödel käinud.