Rohelist energiat ei saa teha mitte millestki

Kas Eesti suudaks ainult alternatiivenergiast ära elada? Vaevalt. Kujutlege pakaselist tähistaevaga ööd Eesti kohal ? kust tuleks elektrienergia? Tuult ei puhu, et toota tuuleenergiat, jõgede vool on talvel vähenenud, et toota hüdroenergiat, päikest ei paista ammugi . Olgem ausad, üldine negatiivne arvamus ei luba ehitada Eestisse ka tuumajaama.

Jääb palju kirutud põlevkivielekter, energiaressurss, mis on kõige rohkem meie kontrolli all. Tundub vulgaarne välja öelda, aga mida külmem on öö, seda rohkem tuleb põlevkivi ahju ajada. Selles seisneb meie kindlus, mis aga ei tähenda, et me ei peaks arendama alternatiivseid energiatootmise viise. Nagu rasvase, kaloririkka ja ebatervisliku prae kõrvale pannakse ikka natuke rohelist salatit ka.

Füüsikalises mõttes elame avatud süsteemis, olgu selleks meie maja, linn, riik või terve maakera. Ka inimene on avatud süsteem. Avatud süsteem saab eksisteerida vaid pideva energiavajaduse rahuldamise tingimustes: kui lõppeks energia juurdevool, muutuks me elukeskkond elamiskõlbmatuks ja me upuksime sõna otseses mõttes oma saasta sisse ära. Energia (samavõrd oluline on ka informatsioon) võimaldab luua avatud süsteemis korda.

Energia puudumine viib kaosesse, muudab suletud süsteemiks. Suletud süsteem ei ole arenemisvõimeline, ta paratamatult degradeerub. Energiat oleme siiamaani ammutanud peamiselt maapõuest. On fakt, et fossiilsete kütuste, nagu nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, varud on lõplikud. Ei ole minu otsustada, kas lõpp juba paistab või mitte, ent küsimus, kuidas järelejäänut optimaalselt tarbida, jääb.

Püstitame küsimuse nii: kas ürginimene oleks kohe saanud võtta kasutusele tuulegeneraatorid või päikesepaneelid, et jätta vahele keskkonda saastav etapp? Ei. See oleks olnud võimatu isegi juhul, kui ürginimesel oleks olnud tänapäeva inimese teadmised. Et ehitada üks tuulegeneraator, läheb vaja näiteks metalli, et mähkida rootor ja staator. Vaske ja muid värvilisi ning mustmetalle ei leidu maapõues ehedal kujul, vaid neid tuleb sulatada maagist. Ent kuidas sulatada, ilma et kasutaksime kivisütt või muud energiarikast abimeest? Ma ei tea, kas puiduga annaks terast sulatada. Puidu energeetiline väärtus ületab küll põlevkivi oma, kuid jääb teistele fossiilsetele kütustele alla.

Jõuame elukeskkonna energeetilise paratamatuseni: selleks, et panna püsti esimene tuulegeneraator, paigaldada katusele esimene päikesepaneel või ehitada jõele esimene hüdroelektrijaam, tuleb enne fossiilsete kütustega ilma saastada.

Enne tuleb ?vanamoodi? toota tehniline baas, teenindav infrastruktuur, alles siis avaneb võimalus toota puhtamat energiat. Seda teed on inimkond käinud ka, kuigi tihti kiusatustele järele andes, näiteks bensiini nelja-viieliitrilisse luksusauto paaki valades. Aga põlevkivi põletamist elektrienergia tootmiseks, erinevalt Marek Strandbergist, ma küll surmapatuks ei pea. Loodusseadused on karmid ega võimalda teha mitte millestki midagi.

Tänaseks on Eesti jõudnud osaliselt ?vana? energeetika abiga niisugusele tasemele SKP per capita, et oleme tõsiselt hakanud mõtlema alternatiivenergiale. Kuigi elektrituulikud on viimane sõna, tuleb sama palju tunnustada kas või katlamajade üleviimist hakkepuidule. Kui pärast suurt eeltööd ja investeeringuid elektrituulik käima pannakse, annab ta edaspidi tõepoolest tasuta energiat (saastus puudub), mida saab meie avatud elukeskkonna toimimiseks kasutada. Hakkepuit küll saastab, kuna põletamine paiskab õhku süsihappegaasi, kuid see on pärit taastuvast puidust, seega lisakogust süsihappegaasi atmosfääri ei paisata. Bilanss jääb samaks.

Mida veel Eesti teha saaks? Oleks loogiline, et otseselt kütmiseks kasutaksid katlamajad just taastuvat puidumassi, mitte sisseveetud gaasi, masuuti ja kivisütt. Sellega õnnestuks süsihappegaasi emissiooni vähendada, paraneks meie väliskaubanduse seis. Samuti on põlevkivist toodetud elektri kasutamine kütteks (elektriküte) raiskamine. Elektrienergia on kõrgema kvaliteediga kui soojusenergia, vahepeal tehakse elektrijaamades palju tööd, et elektrit saada ? aga lõpptulemusena lastakse see niisama lühisesse ehk soojuse saamiseks.

Rikkuse ehk SKP kasv nõuab energiat, samas avab see tulevikus paremad alternatiivsed võimalused. Kivikirvega elektrituulikut ei püstita.

Autor: Mati Feldmann