Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Avatud ruumis suureneb kaja oht
Liigne järelkaja tekib, kui heli peegeldub ruumi pindadelt korduvalt tagasi, tekitades nii müra. Järelkaja aeg sõltub ruumide suurusest, pindade ja esemete helineelduvusest. ?Mõistlik olmeruumi järelkajaaeg olulistel kuuldesagedustel on üks sekund. Kui kõne arusaadavus on eriti oluline, siis 0,5 sekundit,? rääkis Lauri Mikli Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜst.
Mikli sõnul on uusehitised sageli pikema järelkajaga, sest varasemaga võrreldes ehitatakse nii elu- kui ka bürooruumid suuremad. ?Samas on lihtsustunud sisustus, kadunud on heli neelavad sisustuselemendid ? pehme mööbel, vaibad, kardinad,? nentis Mikli. Selle tulemusena on ruumide järelkajaaeg sagedusvahemikus 100?3000 Hz kohati 3?5 sekundit. ?See põhjustab probleeme kõnest arusaamisel,? ütles Mikli.
Kõige lihtsamini saab ruumi järelkaja Mikli sõnul summutada, paigutades tuppa rohkem pehmet mööblit, kasutades vaipu ja pakse kardinaid. ?Kui see ei sobi või pole piisav, jääb üle ruumi pindade katmine heli neelavate materjalidega,? ütles Mikli. Sel juhul peaks arvestama kuludega vähemalt 300 krooni ruutmeetrile.
Heli neelavad materjalid jagatakse kolmeks: poorsed, plaat- ehk resonantsneelajad ja kohtneelajad. Esimesed on efektiivsemad kõrgematel sagedustel, plaatneelajaid kasutatakse madalamatel sagedustel.
?Poorsed heli neelavad plaadid, kuna nad on nõrgad, paigutatakse tavaliselt ruumi lakke, plaatneelajad seintele. Kohtneelajad on efektiivsed müraallika läheduses,? ütles Mikli ja lisas, et heli neelavad materjalid üldjuhul siiski ruumi mürataset oluliselt ei alanda, maksimaalselt 5 dB võrra.
?Subjektiivse taju seisukohalt kaasneb sellega oluline mürataseme alanemine ainult madalatel tasemetel kuni kaks korda,? sõnas Mikli. Kui aga ruumi lagi on kaetud heli neelava materjaliga ja müraallikas on ühtlasi heli neelava ekraaniga ülejäänud ruumist eraldatud, alaneb müratase juba 15?18 dB. ?Müratundlikel inimestel on seega oodatav efekt suur,? nentis Mikli.
Käik ehituspoodidesse näitab, et jaemüügis spetsiaalselt kaja vähendamiseks mõeldud materjale büroode ning kodude tarvis kuigi palju pole. ?Üldjuhul jääb eluruumides heliisolatsiooniks tavaline vill,? tõdes K-rautakesko müüja Karl Teearu. Siiski on näiteks põrandate tarvis olemas helikindel koormust taluv klaasvillaplaat, mille saab katta meelepärase põrandakattematerjaliga.
Autor: Kristo Mäe