Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Posti kaubavedu uurimise all
Äripäeva tehtud hinnavõrdlus näitab, et Eesti Posti hindadega suudab mingil määral konkureerida vaid Bizpaki kaubamärki esindav Baltic Logistic System, mis kuulub Rootsi Posti omandusse ja on kahjumis. Teiste hinnakiri on kordades kallim.
Äripäevaga vestelnud logistikafirmade esindajate hinnangul võimaldab just postiteenuste infrastruktuuri kasutamine Eesti Postil logistikateenuseid sedavõrd odavalt pakkuda.
Tänavu riigilt 15 miljonit krooni dotatsiooni saava Eesti Posti tulu logistikateenustest on esimesel poolaastal mullusega võrreldes kasvanud veerandi võrra, 65 miljoni kroonini.
Postiseaduse järgi on sideamet kohustatud jälgima, et Eesti Posti ei doteeriks postiteenuse (universaalteenuse) tulu arvel teisi, paraku pole sideameti seda teha suutnud.
?Eesti Post ei esitanud varem kuluarvestusmudelit. See pidi valmis olema juba poolteist aastat tagasi, aga esitati alles nüüd,? põhjendas sideameti osakonnajuhataja Kaia Kulla, miks Eesti Posti senini kontrollitud pole.
Kulla sõnul esitas Eesti Post esimese kulumudeli kuu aega tagasi, kuid see lükati tagasi, sest sideametil oli kahtlusi, et osas kohtades doteeritakse universaalteenuse tulu arvel teisi teenuseid.
Möödunud nädalal esitas Eesti Post uue kuluarvestuse mudeli, mille analüüs võib võtta veel kuu aega. ?Nüüd on vähemalt mingi kulumudel, mida saame hakata analüüsima ja vaadata, kas kulud on õiglaselt jaotatud. Seni seda võimalust polnud,? lisas Kulla.
Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proosi sõnul käib hetkel Eesti Posti suhtes haldusmenetlus nii ekspedeerimise kui ka otsepostituse kohta. Praegu ootab konkurentsiamet, et sideamet võtaks universaalteenuste osas seisukoha, misjärel saaks konkurentsiamet uurida, kas teisi teenuseid ristsubsideeritakse. Kui kaua see aega võiks võtta, Proos prognoosida ei soovinud. ?Paari kuu jooksul peaks saabuma selgus, kuhupoole asi läheb.?
Haldusmenetluse käigus on ametil õigus esitada ettevõttele ettekirjutus, samuti algatada tõsisema rikkumise korral kas väärteomenetlus (trahv kuni 0,5 miljonit krooni) või kriminaalmenetlus.
Kuigi Eesti Post eitas Äripäevale saadetud vastuses postiteenuste tulude arvel teiste teenuste doteerimist, on ettevõtte koduleheküljel kirjas, et ?odavam teenuse tasu tuleneb sellest, et Eesti Post pakub lisaks kullerposti teenusele ka teisi postiteenuseid, vähendades sellega püsikulude osakaalu erinevatele teenustele.?
Eesti Posti süüdistati ebaausas konkurentsis juba 2000. aastal, kui ekspedeerijad esitasid konkurentsiametile kaebuse. Siis leidis konkurentsiamet, et Eesti Posti raamatupidamine ei hoia selget vahet põhi- ehk postiteenuse ja lisategevusalade vahel.
Euroopa Komisjon leidis 2001. aasta kevadel, et Saksa Post on kasutanud kaubaveoks ära enda positsiooni postiturul ja postivõrgustikku ning konkureerinud logistikaturul konkurentsiseaduse järgi liiga madalate hindadega.
Uurimuse tulemusena pidi Saksa Post lahku lööma universaalse postiteenuse ja teiste logistikateenuste raamatupidamisarvestuse.
Arvestades pikaajalist kahju, mida soodsate hindadega konkureerimine turule ja teistele logistikafirmadele kaasa tõi, määras Euroopa Komisjon Saksa Postile trahvi 24 miljonit eurot ehk 375,6 miljonit Eesti krooni. See on esimene trahv, mis on Euroopas määratud postivaldkonnas monopoliseisuse ärakasutamise eest.
Saksa Posti monopoliseisuse ärakasutamise kohta algatas juurdluse 1994. aastal kullerifirma UPS esitatud kaebus, mis märkis, et Saksa Post ei saaks logistikateenuseid nii soodsate hindadega pakkuda, kui ei oleks neid finantseerinud universaalse postiteenuse arvel. Börsifirma Saksa Post kuulub viiendiku ulatuses Saksa riigile.
Peeter Raudsepp, Eesti Posti juhatuse esimees:
Eesti Posti kulleriteenuste hinnakujunduse peamiseks aluseks on meie reaalsed mahud, mis võrreldes teiste logistikaettevõtetega on täna küllaltki suured. Oleme välja kujundanud laiaulatusliku logistikavõrgu ning olulist rolli hinnavõrdluses mängib kindlasti ka see, et erinevalt teistest pakume teenust ühtsete hindadega üle Eesti ning ühtsetel alustel kõigile klientidele.
Praktika aga näitab, et 90% saadetistest tuleb toimetada keskusest keskusesse. Äripäeva koostatud hinnavõrdluses on aluseks võetud kauba saatmine Tallinnast Missosse, mis tõstab sihtkoha järgi kujundatava hinna oluliselt kõrgemaks. Eesti Posti puhul jääb hind aga samaks.
Kersti Kraas, Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni peasekretär:
Teades tegelikke tootmiskulusid ja veomahte, pole teistel ettevõtetel raske teenuste omahinda kalkuleerida. Kui kaubavedude hinnad erinevad ettevõtetel kordades, mitte protsentides, siis saab teenust pakkuda ainult mingite lisaressursside arvel.
Kuna Eesti Post on monopoolne universaalse postiteenuse pakkuja, siis lisavahendid said tulla ainult doteeritavatest, st universaalse postiteenuse tuludest ehk maksumaksjatelt.
Mittekulupõhiseid hindu kasutades on võimalik kaubaveo teenuse hind viia nii madalaks, et teised selle teenuse pakkujad ei suudaks hinna langetamisega kaasa minna ja peaksid loobuma oma turuosast. Ettevõttel, kelle kasutada on üleriigiline postiinfrastruktuur ja kelle teenustest osa riik doteerib, on võimalik välja suretada kõik teised teenusepakkujad.
Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni ettepanek oli jagada Eesti Posti struktuur kaheks, eraldades niimoodi universaalse postiteenuse osutamise kaubaveoteenuse osutamisest.
logistikateenuste hinnavõrdlus, kui saata kaup Tallinnast Missosse
* hind sõltub kohaletoimetamise kellaajast
** hind sama kuni 25kilosele pakile*** hind sama kuni 740kilosele pakile
Allikas: Äripäev