Ehitus algab kulude planeerimisest

?Ehitustöödega alustamisel käed sügelevad ja tahaks kohe kiiresti pihta hakata, kuid eelnev plaanimine ja koostamine tuleks kasuks,? nentis OÜ AIK-Projekt tegevjuht Andres Juhani. ?Tavaliselt arutatakse sellel teemal naabrimeestega vaid ruutmeetri hindade tasemel.?

Pelgalt ruutmeetreid arvestades jääb eelarve siiski liiga umbkaudseks. AK Ehitus OÜ juhataja Aare Krause sõnul tuleks esmalt selgeks mõelda, mida täpselt tahetakse teha ja kui palju ollakse nõus selleks raha kulutama. ?Mida täpsemini suudab tellija ennast ehitajale väljendada, mida ta tahab saada, seda vähem on pärast möödaminekuid,? rääkis Krause.

Andres Juhani sõnul tuleks esmalt väga täpselt ja põhjalikult panna paika tööde loend ning alles seejärel lasta projekteerijal või ehitajal teha esialgne eelarve. Teine võimalus on küsida ehitusfirmadelt parima hinna saamiseks hinnapakkumist. ASi Telor Ehitused juhataja Hasso Veske rääkis, et eri ehitusfirmade hinnad võivad erineda isegi 30?40%.

Odavaim pakkumine ei pruugi Aare Krause sõnul kujuneda aga alati kõige odavamaks. ?Soodne hind ei ole teinekord üldse soodne,? sõnas Krause. ?Hiljem võib selguda, et selle hinna sisse ei mahu paljud tööd ära ja soovitakse ehitamiseks raha juurde.? Krause arvates peaks sel juhul olema jutt lühike ? lõpetada ehitajaga suhted ning otsida uus ehitaja. Et selliseid olukordi vältida, soovitab Krause lasta ehitajal juba hinnapakkumises tehtavad tööd võimalikult täpselt lahti kirjutada.

Erandiks võib olla vaid vana maja renoveerimine, kus kõiki töid pole alati võimalik ette näha. ?Kui on vana maja seinaremont, siis ei näe kohe, kui palju on seinast mädanenud. Siis peaks lepingus fikseerima, et selliste tööde maht kalkuleeritakse konstruktsiooni avamisel,? soovitas Krause.

Andres Juhani lisas, et rekonstrueerimistöödel oleks otstarbekas arvestada materjali-, transpordi- ja tööjõukulude võimaliku suurenemisega vähemalt viie protsendi võrra.

ASi Telor Ehitused juhataja Hasso Veske jagab uue hoone ehitamisel tehtavad tööd neljaks: hoonekarbi ja tehnovõrkude ehitamine, siseviimistlus ja välistööd. Hoonekarbi ja tehnovõrkude ehitamiseks kuluv raha on tema sõnul üsna täpselt väljaarvutatav, sest muudatuste tegemiseks peaks hoonekarbi juba ümber projekteerima. Seda aga tavaliselt ei juhtu. Hoopis muudatusealtimad on siseviimistlustööd. ?Sageli jäetakse see etapp eelarves üldse lahendamata, sest tegemist võib olla täiesti tühja tööga. Tellija pole lihtsalt suuteline ehituse projekteerimise etapis ette nägema lõppviimistlust,? nentis Veske.

Väga hästi tehtud projekti, täpse eelarve ja minimaalsete muudatuste korral võiks Hasso Veske hinnangul arvestada eelarvesse umbes 10% reservi. Ise ehitama hakates peaks aga arvestama veelgi suurema reserviga.

Kui ehitus neelab plaanitust rohkem raha, soovitab Veske paigaldada vähemalt varjatud tehnotorustikud (põrandaküttekontuurid, ventilatsioonitorustik, keskustolmuimeja torustik jms) ning osta põhiseadmed ja automaatika pärastpoole. ?See ei too kaasa mingeid erilisi kulutusi peale selle, et matate mõneks ajaks raha torustike alla. Hiljem seadmeid paigaldada pole raske,? ütles Veske.

Perekond Kuusel on Tartus Emajõe orus kahekorruseline maja. Sel suvel alustati suurelt jaolt omal jõul pööningu väljaehitamist.

Ehitusettevõtete abi pööningukorruse ehitamisel Kuused ei kasutanud ja vajalikke töömehi otsisid nad tuttavate kaudu. Lisaks lõi pere ise ehitustöödel kaasa. Peale ehitusmehe kontakti sai Kuusk tuttavatelt teada ka ehitustööde orienteeruvad hinnad. Kuna ehitusfirmadest ei küsitud isegi hinnapakkumist, jäi ka kogu planeerimistöö enda kanda.

Kuuse sõnul eelneski ehitusele põhjalik planeerimine, sest kulude katmiseks oli tarvis võtta pangast laenu. Ise ehitades on retsept eelarve tegemiseks lihtne: arvestada kokku vajalik materjalikogus ja ehitusmeeste palkamiseks kuluv raha. ?Mõtlesime läbi, palju materjali kulub ? palju on endal olemas ja palju vaja juurde osta,? kirjeldas Kuusk ehituseelset planeerimist. Siseviimistluseks kasutatav puit oli juba varem olemas. Juurde oli tarvis osta vaid sanitaartehnika, soojustusmaterjalid ning katuseaknad.

Kokku saab Kuuse sõnul hoida vähestest kohtadest. ?Materjali pealt ei tohiks kokku hoida. Puit on küll kallis, aga selle pealt ma kokku ei hoiaks,? rääkis Kuusk. ?Kui ise aitad kaasa, siis töömeeste pealt annaks veidi kokku hoida,? tõdes ta. ?Võib-olla aega läheb rohkem, aga parem tuleb.? Kuna ehitatakse lisakorrust, siis pole ehitusega ka nii kiire, et korraga peaks palkama mitu töömeest.

Kui aga ehitamisega on kiire, siis ei tasuks Kuuse arvates hakata ajalehekuulutuse kaudu töömehi otsima. ?Ei mõelnudki selle peale, sest ei usalda. Peab olema ikka teada, kes tuleb,? ütles Kuusk. ?Igal juhul tasub uurida ka ehitaja viimaste tööde kohta.?

Autor: Kristo Mäe