Ametlikult on SLK viimastel aastatel teeninud 3?4 miljonit krooni aastas. Ometi räägitaks, kuidas firma omanik riigi kulul nagu kuningas elab.
Vjat?eslav Leedo eduka äri alus on tema loodud firmavõrgustik, millest riigi jõud üle ei käi. See võrk tegutseb mitmel rindel, parvlaevandusest toidukaubanduseni, kirjutab Eesti Päevaleht.
Üheteistkümnest SLK käsutuses olevast parvlaevast kuulub firmale kuus. Nelja laeva renditakse Leedo enda firmadelt Saare Finants ja Holostovi Kinnisvarahaldus. Ühte laeva rendib SLK Taanist. Laevad on kallid, mistõttu nende rendikulud on kahe aastaga peaaegu kahekordistunud, ulatudes ligi 37 miljoni kroonini aastas.
Leedo on mitmekülgne ärimees. Temaga seotud firmad osutavad SLK-le teenuseid, kusjuures majandusministeeriumil puudub selge ülevaade, mis hinda ja mille eest üks või teine firma SLK-lt küsis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
SLK peakontor Kuressaares tegutseb Leedole kuuluvas Holostovi Kinnisvarahalduse ruumides. Kinnitamata andmetel maksis Leedo veel 1990ndate lõpus oma firmale ruumide eest renti 1000 krooni ruutmeetri eest kuus.
2000. aastal uuris toonase teede- ja sideministeeriumi palvel SLK raamatupidamist audiitorfirma PriceWaterhouseCoopers (PWC), kes avastas terve rea probleeme. Majandusministeeriumi hinnangul ei ole neid tänaseni lahendatud.
Ministeeriumi andmetel tõi PWC 2000. aastal laevakompanii kulusid analüüsides välja mitmeid ebakõlasid. Kuludest oleneb otseselt firmale makstav dotatsioon.
Näiteks kirjutab SLK kuludesse nii jooksva hooldus- ja klassitaastusremondi kui ka amortisatsiooni. PWC hinnangul on tegemist topeltkulude katmisega ning riik ei peaks eraldi amortisatsioonikulu maksma.
PWC audiitorite arvutuste kohaselt on SLK laevad 2004. aastaks täielikult amortiseerunud ja bilansis neil väärtust pole. Samas on nad siiani kasutamiskõlblikud, mis viitab põhjendamatult kõrgetele amortisatsioonikuludele.