• OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,09
  • OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,09
  • 15.09.04, 10:21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EPL: Leedo on riigi abiga teinud parvlaevandusest on tulutoova äri

Ametlikult on SLK viimastel aastatel teeninud 3?4 miljonit krooni aastas. Ometi räägitaks, kuidas firma omanik riigi kulul nagu kuningas elab.
Vjat?eslav Leedo eduka äri alus on tema loodud firmavõrgustik, millest riigi jõud üle ei käi. See võrk tegutseb mitmel rindel, parvlaevandusest toidukaubanduseni, kirjutab Eesti Päevaleht.
Üheteistkümnest SLK käsutuses olevast parvlaevast kuulub firmale kuus. Nelja laeva renditakse Leedo enda firmadelt Saare Finants ja Holostovi Kinnisvarahaldus. Ühte laeva rendib SLK Taanist. Laevad on kallid, mistõttu nende rendikulud on kahe aastaga peaaegu kahekordistunud, ulatudes ligi 37 miljoni kroonini aastas.
Leedo on mitmekülgne ärimees. Temaga seotud firmad osutavad SLK-le teenuseid, kusjuures majandusministeeriumil puudub selge ülevaade, mis hinda ja mille eest üks või teine firma SLK-lt küsis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

SLK peakontor Kuressaares tegutseb Leedole kuuluvas Holostovi Kinnisvarahalduse ruumides. Kinnitamata andmetel maksis Leedo veel 1990ndate lõpus oma firmale ruumide eest renti 1000 krooni ruutmeetri eest kuus.
2000. aastal uuris toonase teede- ja sideministeeriumi palvel SLK raamatupidamist audiitorfirma PriceWaterhouseCoopers (PWC), kes avastas terve rea probleeme. Majandusministeeriumi hinnangul ei ole neid tänaseni lahendatud.
Ministeeriumi andmetel tõi PWC 2000. aastal laevakompanii kulusid analüüsides välja mitmeid ebakõlasid. Kuludest oleneb otseselt firmale makstav dotatsioon.
Näiteks kirjutab SLK kuludesse nii jooksva hooldus- ja klassitaastusremondi kui ka amortisatsiooni. PWC hinnangul on tegemist topeltkulude katmisega ning riik ei peaks eraldi amortisatsioonikulu maksma.
PWC audiitorite arvutuste kohaselt on SLK laevad 2004. aastaks täielikult amortiseerunud ja bilansis neil väärtust pole. Samas on nad siiani kasutamiskõlblikud, mis viitab põhjendamatult kõrgetele amortisatsioonikuludele.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele