Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kokkuhoid viib Lätist ja Leedust allhanget ostma
Samas on mitu Eesti toiduainetööstust lisaks ise kasutatavale allhankele sarnasel viisil tootmas lõunanaabrite turule, see tuleb esile eriti Baltimaades ühte gruppi kuuluvate tööstuste puhul.
Leibur toob oma Kuldse suure rösti ja XL-viilud Lätis, kus neid toodab samuti Vaasan & Vaasan gruppi kuuluv Hanzas Maiznicas. Eestist Lätti seevastu liigub Tallinna peenleib. ?Uue toote tegemine ? nagu suur röst ? nõuab suuri investeeringuid, Lätis oli see olemas,? lausus Leiburi tegevdirektor Ants Promann. ?Efektiivsuse mõttes oli mõttekam sealt tuua. Samasse perre kuuluva firma tootmisprotsess ja kvaliteet on meile teada.?
Lätist jõuavad eestlase lauale muu hulgas ka Rakvere kaubamärgi all turustatavad pelmeenid ja Balbiino Trulli jäätis. Balbiino juhataja Riho Niilsi hiljutisel hinnangul on Balti regioonis üksteisele allhanke tegemise põhjuseks kulude kokkuhoid ja ?tarbijale täiendava võimaluse andmine?. ?Tootmises on üksikud seadmed üldjuhul väga kallid ja nad tasuvad ettevõtjale ära vaid siis, kui nad ööpäev läbi huugavad,? ütles Niils.
Saku Õlletehase suhte- ja teabekorraldusjuhi Kristina Seimanni sõnul on kõik Saku õllemargid toodetud Eestis, välja arvatud Lätist toodav alkoholivaba õlu. Ta lisas, et grupisiseselt on toodetud ettevõtte pakutavad pan-Balti margid, nagu Pepsi, Zingo, Montavit: ?Samuti tellime ajutiselt tipphooajal mõne mittestrateegilise toote grupisiseselt.? Nii võib praegugi poeriiulilt leida Päikese kalja, Päikese limonaadi ja Vichy vett, mille teinud BBH gruppi kuuluvad ettevõtted Lätis ja Leedus. Samas toodab Saku Lätile ja Leedule mitmeid purgitooteid.
A. Le Coq Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop lausus, et väljastpoolt Eestit tuuakse ainult Limpa limonaadi 0,2liitristes pakkides. ?Ostame teenust Leedust, sest endal pole vastavat liini. See pole grupisisene ettevõte,? märkis ta.
Tarbekeemiatoodete jae- ja hulgimüügiga tegeleva Flora Kadrina juhi Sten Nugise sõnul tulevad Flora küünlad Lätist: ?Meie oma seadmed on üleval ühes teises küünlatehases ja toome sealt toodangu sisse.? Ta lisas, et tegemist on traditsioonilise süsteemiga ? seadmed kogutakse ühte kohta kokku, seal keegi käitleb ning müügiorganisatsioon turustab seejärel tooted.
Pesupulbrit BioEst valmistab aga Henkeli tehas Venemaal Flora tooteretsepti järgi. Nugis märkis keemiatööstuse eripära selgitades, et kuna unikaalset retsepti ei saa tavaliselt kasutada keegi teine, siis pole tähtis, kes toote algkomponentidest kokku segab.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu tõdemusel on mõne Eesti tuntud toote valmistamine mujal riikides paratamatu protsess.
?Eks ta nii kipub tulevikus olema,? ütles Josing, lisades, et piiride tõmbamine selle ümber, mis on eestimaine, läheb üha raskemaks. ?Näiteks Kalevi tooted ? seal on tooraine pärit teistest riikidest,? lausus ta, viidates ka karastusjookide tootmisele, kus välismaiste komponentide kõrval on Eesti päritolu ainul vesi ja pudel.
Samas peab Josingu sõnul tootja eestimaisust reklaamides olema aus ja tagama toote kvaliteedi.