Kreenholmi suurkoondamine on võimalus teistele firmadele

Möödunud nädalal teatas Kreenholm, et koondab lähema 15 kuu jooksul umbes veerandi firma 4000 töötajast. Lisaks Kreenholmile plaanib töötajaid järgmisel aastal koondada ka Narva Elektrijaamad.

Äripäeva arvates võib Kirde-Eesti koondamislaine olla võimalus erinevatele Eesti tööstusettevõtetele, kes kurdavad tööjõupuuduse ja kiiresti kasvavate tööjõukulude üle. Me soovitame kaaluda tootmisüksuste Ida-Virumaale viimist.

Ida-Virumaal järgmisel aastal vabaneva tööjõu näol on tegemist inimestega, kelle väärtus on tööharjumus. Ettevõtjad kaebavad, et Eesti maapiirkondades on raske leida töötajat, kes hommikul kell kaheksa tööle jõuaks ja kella viieni õhtul vastu peaks. Narvas on sellised inimesed tööturuameti peadirektor Mati Ilissoni sõnul olemas. Ta toob näiteks augusti alguses käivitatud projekti, mille eesmärk oli aidata juba Kreenholmist koondatud inimestel leida tööd. Umbes pooleteise kuuga sai uue töökoha 120 inimest. See näitab, et ettevõtjad on Kirde-Eestit avastamas ja sealsetest suurettevõtetest koondatud inimesed on hinnatud töötajad.

Ida-Viru tööturu nõrk külg on töötajate kesine eesti keele oskus. Kui ettevõttele on eesti keel oluline, siis ei ole Kirde-Eestisse mõtet minna. Tootmise Narva kolimise vastuargument on kasvavad transpordikulud. Kui toodad siseturule, ekspordid oma kaupa Euroopasse või impordid Euroopast toorainet, siis on kasulikum olla pealinna lähedal. Samas võivad transpordikulud olla tootmise Ida-Virumaale viimisel toetavaks argumendiks neile, kes müüvad või kavatsevad hakata müüma tooteid Venemaale. Samuti tuleb arvestada, et praegu rajatakse Sillamäele sadamat, mis võib samuti transpordikulu vähendada.

Transpordikulude vastu saab aga panna madalamad tööjõukulud. Keskmine palk Tallinnas on üle 3000 krooni kõrgem kui Ida-Virumaal. Samuti on äripindade rendihinnad Kirde-Eestis madalamad võrreldes pealinna või mõne teise suurema linnaga.

Ettevõtja võib küsida, miks ma peaksin tootmise Narva kolima, kui sealsed inimesed on nõus ka Tallinnas tööl käima või siis Narvast ära kolima. Nt Elco-teqis käib tööl inimesi Narvast, kes on mitme peale Tallinnas korteri üürinud. Tuleb aga arvestada, et teistest Eesti piirkondadest pärit tööjõu kasutamine ei pruugi tagada stabiilsust. Tõenäoliselt on Narvast Tallinna tööl käivad inimesed kodukohas alternatiivse võimaluse tekkimisel valmis pealinnast loobuma.

Tööjõu mobiilsust takistab kinnisvarahindade suur erinevus. Narvas elaval inimesel on võimatu saada samaväärne elamispind Tallinnas või Pärnus. Ka tema sissetulek pole nii suur, et ta saaks lihtsasti elukohta vahetada. Tootmise Kirde-Eestisse viimise vastu räägib tegev- ja keskastmejuhtide puudus. Kindlasti on aga kergem motiveerida tippjuhti Narvasse tööle asuma kui Narvas olevaid sadu töötajaid Tallinna tööle värvata.

Ida-Virumaale kolimise pluss on see, et sealse tööjõuturu muutusi on võimalik prognoosida, kuna nii Kreenholm kui ka elektrijaamad on töötajate koondamisest teatanud pikalt ette. Koostöös nende firmadega on tõenäoliselt võimalik alustada järgmisel aastal koondatavate töötajate värbamise ning ümberõppega, juba nüüd.

Autor: ÄP