Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puidust pakkematerjalide kasutamine muutub rangemaks
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (EKTK) väliskaubandusosakonna juhataja Lidia Friedenthali andmeil on mitmed EKTK liikmesfirmad sattunud raskustesse oma toodangu eksportimisel kolmandatesse riikidesse, sest importiva riigi fütosanitaarteenistus ei lase toodangut riiki, tuues põhjuseks puidust pakkematerjalide nõuetekohase märgistuse puudumise.
2004. aastast ratifitseerivad puidust pakkematerjali standardi mitmed riigid, teiste seas USA, Kanada, Uus-Meremaa ja Austraalia. Hiina rakendab nimetatud standardit eelmise aasta oktoobrist.
Uue standardi kohaselt peab kogu pakkematerjal olema valmistatud toormest, mis välistab puidukahjustajate leviku ning vastav materjali töötlemisviisi tõendav märk peab olema igal puidust pakendil. Vastavusmärk tõendab, et puit on läbinud kuumtöötluse ja puidusüdamikku on kuumutatud 56° C juures 30 minutit. Pakendeid saavad märgistada firmad, kellel on vastav litsents.
Rahvusvahelisel turul ringlevate puidust kastide, kaubaaluste, tünnide ja muude puitdetaile sisaldavate kaubaga kaasnevate materjalide päritolu tuvastamine on praktiliselt võimatu ja seetõttu tuleb pakendid märgistada.
Kaubaaluseid tootva firma OÜ Nelico juhataja Urmas Mägi selgitas, et uus nõue toob kaasa kaubaaluste kallinemise ligikaudu 20% võrra. ?Aluse kohta tähendab see kuni kümnekroonist kallinemist,? lisas Mägi. Kaubaalus maksab sõltuvalt tüübist ja materjalist 45?50 krooni.
Nõuetekohaste pakendite mitte kasutamine toob toodangule kaasa eksporditõkendid ehk nõuetele mitte vastavaid puidust tooteid ei ole enam võimalik nendesse riikidesse eksportida. Mägi sõnul võib see tähendada, et kaup tuleb kas ümber laadida ja alused ära põletada või kaup tagasi saata.
Kauba saatmiseks või pakendamiseks ei pea siiski uusi aluseid ostma. Olemasolevad alused saab teenusepakkujate juures nõuetele vastavaks teha, nõutud kuumuseni kuumutada ning tembeldada. Kartus, et alused kuumutades deformeeruvad või kuju muudavad, ei ole Mägi sõnul põhjendatud. ?Kartsime ka seda, kuid proovid näitasid, et midagi ei juhtunud,? lisas Mägi.
NBI Ekspeditsiooni ASi müügijuht Andres Leht selgitas, et lisakoormus langeb kliendi õlule, sest nõuetele vastavate kaubaaluste või muu (puit)pakendi eest hoolitseb reeglina klient, kauba saatja või müüja. ?Kindlasti tuleb ette ka olukordi, kui kliendil ei ole kaubaaluseid, kuid mõistlik on kaup siiski alusele pakendada. Sel juhul saab kasutada logistikaettevõtte pakutavat alust,? lisas Leht.
Uus nõue kergitab ka logistikateenuse hinda. Mil määral, täna veel ei teata. ?Vastavusmärgistusega alus maksab loomulikult rohkem kui märgistuseta, hinnaerinevus on umbes kahekordne,? selgitas Leht.
Puidust pakkematerjale kasutavatel eksportijatel soovitab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda eelnevalt tutvuda importiva riigi esitatavate nõuetega pakkematerjalidele. Kui soovitakse kasutada puidust pakkematerjali, siis tuleb veenduda, et pakkematerjal on nõuetekohaselt märgistatud.
Euroopa Liit ei nõua praegu veel märgistatud puitaluste kasutamist sisseveol kolmandatest riikidest. See võib muutuda järgmisel aastal.