Kihutamine ? mõttetu risk ja laristamine nii linna- kui ka maanteesõidul

Iga päev näed arvutul hulgal tänavatel sõeluvaid kaasliiklejaid, kellega mõne aja pärast koos foori taga seisad. Ja maanteel mõttetuid riske võtvaid autojuhte, kes ohtlikke möödasõite sooritades üritavad enda ja teiste elusid ohtu pannes võimalikult kiiresti kusagile jõuda. Kas on sel kõigel mõtet? Nagu selgus Äripäeva kiirtestist ? ega ei ole küll.

Kui suur on ajavõit siis, kui üritad riskipiiril seadusi eirates sõita 20 km/h lubatust kiiremini ja kui palju hoiab kütust kokku siis, kui sõita eeskirjade järgi? Ilmselt on see küsimus pähe turgatanud kõigil, kes ei kuulu juhtumisi nende hulka, kes ilmtingimata peavad kõikjal ja alati mingi arusaamatu kinnisidee ajendil teistest mööda saama.

Et see mõtteareng saaks lõpuks faktilise lõpplahenduse, otsustame teha testi, kus sama distantsi läbime kahel erineval moel: 20 km/h kiirust ületades ning kõiki seadusi järgides. Võtame teadlikult riski saada trahvi või mis veel hullem, tekitada avariiohtlikke olukordi, kuid midagi pole teha, põhimõtteline küsimus tahab lahendamist. Konkreetset ja numbritega tõestatut.

Kihutada on iseenesest lihtne, selleks ei pea kuigi suuri algteadmisi omama. Gaas põhja ning peaasi, et oskad ette näha ohtlikke olukordi ja mitte võtta üleliigseid riske. Vaikselt ja ökonoomselt sõitmine eeldab märksa enam eelteadmisi, mis allakirjutanul hangitud aastataguselt säästliku sõidu koolituselt. Testiautoks valime Mitsubishi Outlanderi linnamaasturi, mille pardakompuuter näitab ka keskmist kütusekulu. See peaks kütusekulu erinevate sõidustiilide puhul üsna hästi esile tooma. Sõita otsustame 100 km sihtpunktini ja 100 km tagasi. Kohaks, kuhu sõita, valime Eestimaa südame Paide, kuhu viiv tee on üks enimkoormatud ja kus tehakse möödasõite rohkem kui Pärnu või Peterburi maanteel, kus neljarealist liiklust rohkem. Et tekiks võrdlus ka linnasõidu osas, otsustame startida Tallinnast Kadaka teelt, sõita läbi tiheda liiklusega kesklinna ja siis Tartu maanteed pidi välja. Paide linna piirini on Kadaka teel asuva Key kaubamaja eest täpselt 100 km.

Esimese ringi otsustame mängida tõelisi rullnokkasid. Startides Kadaka teelt, nõelume ridade vahel nii, et lausa piinlik hakkab ning mõtleme kaastundlikult Silberauto peale, kelle kraesse kogu see huligaanitsemine suure tõenäosusega läheb: on ju esitlusauto küljele eelmisest esitlusest jäänud muu hulgas ka firma nimi. Äripäeva magnetkleepsu oleme loomulikult pärast pildistamist ja enne starti maha võtnud.

Mis seal pattu salata, kihutamine sujub üsna hästi, adrenaliin möllab veres ning endalegi üllatuseks leiame siin ja seal tühje ?auke?, kuhu teiste nina eest läbi lipsates ilma gaasi maha võtmata jõuab pugeda. Kõik sujuks veelgi paremini, kui poleks valgusfoore. Stardid, kiirendad, sõelud ja pidurdad. Nii kogu aeg. Kütusekulu auto pardaarvutil näitab 11,2 liitrit 100 km kohta, mis pideva nelikveoga maasturi ja sellise sõidustiili kohta polegi teab kui palju. Ning kui pärast arvukaid foori taga istumisi oleme jõudnud linna piirile, on pikk lennujaamasirge suutnud kahandada keskmise kütusekulu koguni 10,2 liitri peale. Aeg stopperil näitab 15 minutit, selja taha on jäänud 13 kilomeetrit. Keskmine kiirus 52 km/h, mis linnasõidu ja foori taga istumistega kokku on päris hea tulemus. Kas tõesti on palju kirutud sõelujate tegevus õigustatud? Jõuame oma eksperimendi mõttekuses juba kahtlema hakata.

Aga kui asi ette võetud, tuleb see lõpuni teha. Kolm korda üle vasaku õla sülitanud ja lootuses politseile mitte vahele jääda, hoiame maanteel stabiilselt kiirust pluss 20 km/h, möödasõitude arvu ei jõua kokku lugedagi. Igatahes ei tee me seda kohtades, kus me pole kindlad manöövri ohutuses, paar korda sõidetakse ka meist mööda. Kontrollpunkt Kose-Ristil näitab keskmiseks kütusekuluks 10,7 l/100 km, aega stardist on möödunud 35 minutit, selja taha on jäänud 49 km. Keskmine kiirus seega 84 km/h.

Paide linna piirile jõudes pole pardakompuutri näit muutunud, keskmine kütusekulu on endiselt 10,7 liitrit 100 km kohta. Läbitud on täpselt 100 km, aega on kulunud 1 tund ja 3 minutit koos veerandtunnise linnasõidutsükliga. Seega Tallinna piirist Paide linna piirini on kulunud 45 minutit. Pole paha. Keskmiseks kiiruseks on 91 km/h.

Näidud kirja pandud, asume tuldud teed tagasi kihutama. Tõtt öelda, ega mingeid muudatusi tagasitee enam kaasa ei too. Kütusekulu kerkib tänu vihmahoole ja vesisele maanteele veel 0,1 liitri jagu ning Tallinna piirile jõudes näitab pardaarvuti 10,8 l/100 km. Läbitud on 187 km, ajaga 1 tund ja 53 minutit ehk keskmiseks sõidukiiruseks Paides tehtud pausi arvestamata kujuneb 99 km/h.

Pärast ühepäevast meeldetu-letusaega säästliku sõidu koolitusel õpitust võtame järgmisel õhtupoolikul ette täpselt sama teekonna. Sedapuhku sõidame nii, nagu oleks meil aega piisavalt (ja tegelikult polegi meil kusagile kiiret), käike vahetame flegmaatilise aeglusega nii kõrgele ja nii ruttu kui vähegi võimalik, et auto pöörded oleksid võimalikult madalad, ning pea kogu linnasõidutsükkel õnnestub läbida ühtlase kiirusega viienda käiguga, jälgides juba kaugelt, mis värvi on foori tuled, et saaks ilma pidurdamata ja kiirendamata sõitu sujuvalt jätkata. Kuni Tartu maantee ja Ülemiste tee ristmikuni see peaaegu ka õnnestub. Enne Sossi mäge näitab pardakompuuter kütusekuluks suisa müstilisi numbreid: 6,2 liitrit 100 km kohta, mis on iga teise väikeauto jaoks linnas suurepärane tulemus. Aga et ka nelikveolise maasturiga saab nii säästlikult kulgeda, poleks küll osanud arvata. Sossi mägi ja pikk tsükkel Ülemiste foori taga tõstavad keskmise kulu siiski reaalsemale tasandile ning linna piirini jõudes on Outlanderi keskmine kulu 7,1 l/100 km kohta. Enam kui kolm liitrit vähem eelmise päeva sõelumisega võrreldes. Stopper näitab stardist 18 minutit, ehk ajaline kaotus eelmise päeva kihutamisega võrreldes vaid kolm minutit. Minut ajavõitu võrdub liitri bensiiniga! Saab hoobilt selgeks, et kihutamine linnas ei too mingit edu, kuidas on aga lood maanteesõiduga?

Täpselt liiklusmärke järgides näitab pardaarvuti Kose-Ristile jõudes keskmiseks kuluks 7,6 l/100 km kohta, ehk jätkuvalt 3,1 liitrit vähem kui päev varem. Aega on kulunud stardist 40 minutit ehk vaid viis minutit rohkem. Keskmiseks kiiruseks teeb see 74 km/h. Jätkame sõitu ühtlases liiklusvoolus ning kui mõni autodest sõidabki alla 90 km/h, siis sellest sõidame mööda, et asi oleks täpselt nii, nagu plaan ette nägi. Paide linna piirile jõudes näitab stopper 1 tund ja 17 minutit, keskmine kütusekulu on jätkuvalt 7,6 liitrit 100 km kohta. Kihutamisega võrreldes oleme kaotanud ajas 11 minutit, mis 100 km teekonna kohta pole just kuigi suur häving. Kui arvestada, et kogu selle matka peale kulus eelmisel korral laias laastus ämbritäis bensiini, võib teistlaadi sõidustiili harrastav sohver iga Tallinna?Paide otsa pealt kolmeliitrise purgitäie sellest omale mustadeks päevadeks kõrvale panna.

See asjaolu iseenesest veenab meid juba lõplikult kihutamise mõttetuses.

Tagasitee Tallinnasse ei too kaasa väga suuri muutusi, nagu võis arvatagi. Mitme aeglasema sõiduki taha toppama jäädes oleme sunnitud sooritama paar möödasõitu, millega kütusekulu pisut kasvab, ja kuna manöövrit ei õnnestu kohe teha, kaotame ka veidi keskmises kiiruses ja ajas. Tallinna piirile tagasi jõudes näitab pardaarvuti keskmiseks kuluks 7,8 liitrit 100 km kohta, puhast sõiduaega on kulunud 2 tundi ja 18 minutit ehk 25 minutit rohkem kui eelmisel korral kihutades. Keskmiseks kiiruseks teeb see 81 km tunnis, mis on eelmise päeva 99kilomeetrise keskmise kiirusega võrreldes suhteliselt tühine kaotus. Küll aga oleme mustadeks päevadeks säästnud kaks kolmeliitrist purgitäit kvaliteetset bensiini, kogumaksumusega ligi 70 krooni, ning vähemalt miljon närvirakku!

kiirus kõikjal pluss 20 km/h, start Kadaka teelt Key kaubamaja eest

täpselt kõiki reegleid järgides, start Kadaka teelt Key kaubamaja eest