Ametnike palga kasv jätkub ennaktempos

Samas on ametnike palga täpne kasv järgmisel aastal veel selgusetu, sest eelarve eelnõust ehk nn kollasest raamatust selle kohta selgust ei saa.

Rahandusminister Taavi Veskimägi ütles eilsel pressikonverentsil, et järgmise aasta eelarves kasvavad valitsussektori kulud riigi sisemajanduse kogutoodangu kasvu võrra. ?Oluline on, et valitsussektori kulude kasv oleks võrdne SKT kasvuga,? ütles Veskimägi. ?Nii on kirjas ka koalitsioonilepingus.?

Rahandusministeerium prognoosib järgmise aasta majanduskasvuks 5,9% ning tarbijahinnaindeksi kasvuks 3,2%. Valitsussektori tegevuskulud kasvavad eelarve eelnõu järgi ligi 9% võrra.

Väikeettevõtete töötajate palgad jäävad Eesti keskmisest ja ametnike palkadest aina enam maha. Selle aasta teises kvartalis oli alla 50 töötajaga ettevõtetes keskmine palk 6319 krooni, olles aastataguse ajaga kasvanud vaid 100 krooni võrra. Eesti keskmine palk oli teises kvartalis 7417 krooni, olles aastaga kasvanud pisut üle 7%. Samas avalikus sektoris kasvas palk samal ajal peaaegu 1000 krooni võrra, 9777 kroonini ehk üle 11% võrra.

Ametnike palga eeliskasv jätkub eelarve eelnõu raamatu järgi ka järgmisel aastal. Samas ei pruugi Riigikokku saadetava riigieelarve kollases raamatus sisalduv tõele vastata. Näiteks selle raamatu järgi peaks keskkonnaministeeriumi personalikulud kasvama 27%, ministeeriumi enda arvutuste järgi aga ligi 9%. Keskkonnaministeeriumi andmetel kerkivad personalikulud järgmisel aastal 80,7 miljoni kroonini. Sellel aastal ulatuvad personalikulud 74,2 miljoni kroonini. ?Võrreldes käesoleva aastaga tähendab see 8,7% kasvu,? ütles keskkonnaministeeriumi personaliosakonna juhataja Karin Kala. ?Kasv on tingitud uute keskkonnaprojektide käivitamisest ning mõnede uute ametikohtade moodustamisest esmajoones siseauditi ja rahanduse valdkonnas.?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi personalikulud kasvavad ministeeriumi enda hinnangul umbes 9%, ehkki eelarve eelnõu järgi peaks kasv olema üle 11%. ?Personalikulude kasv on ca 5,1 miljonit krooni pluss umbes pool miljonit krooni välisabi ja ca 0,4 mln krooni selle kaasfinantseerimine, mis on kavandatud välisabiprojektide haldamise ja koordineerimisega seotud ministeeriumiväliste ekspertide tasustamiseks,? ütles ministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Martin Hanson. Seega on ministeeriumi personalikulude kasv umbes 9%, mis on kavandatud ministeeriumi personali astmepalkade ühtlustamiseks, lisas Hanson.

Juuli lõpus otsustas valitsus, et põllumajandusministeerium saab juurde neli osakonda, kaks asekantslerit ja ühe abiministri, raha pidi kõigeks selleks kuluma nii sel kui ka järgmisel aastal mitu miljonit krooni. Eile rahandusministri esitletud järgmise aasta riigieelarve eelnõus on aga põllumajandusministeeriumi personalikulude kasvuks järgmiseks aastal märgitud kõigest pool miljonit krooni. Eelpool nimetatud osakondade ja uute inimest lisandumist ei ole seal märgitud.

Kuna eelarve koostamisel ei olnud uus struktuur veel kinnitatud, siis ei saanud ministeerium ka personalikulusid küsida. ?Kuid meie finantsjuht ütles, et kui Riigikogu on eelarve kinnitanud, saab valitsus ministeeriumisiseselt veel majanduskulusid ja personalikulusid ümber tõsta,? ütles ministeeriumi pressinõunik Iiris Saluri.