Eesti firmad laienevad kiire kasvuga Lätti

Värskeimateks ettevõtmisteks olid läinud nädalavahetusel proovisõit Ventspilsi ja Saaremaa vahelisel praamiliinil ning Aviesi Riia?Kuressaare lennuliinil, mis mõlemad on kavas käiku anda tuleva aasta kevadest. Kokku tegutseb Lätis üle 1000 Eesti kapitaliga firma ning Eesti on Läti üks suuremaid välisinvestoreid.

Tänavu on suuremad investeeringud Eestist läinud Daugavpilsi veduriremonditehase ostuga masinaehitusse ning samuti kinnisvarasektorisse, kus Eesti investorite osalusega on kavandamisel mitmed suurprojektid.

Pikemate plaanidega Lätti läinud Eesti firmad on hakanud ruumide rendist loobuma ja ostavad pigem maad, et oma kontorihoone püsti panna, rääkis väliskaubanduse liidu Läti seminaril Margus Solnson, Eesti Läti saatkonna majandusdiplomaat.

Näiteks ASi Toode Läti tütar, mis on teraskatuste, kandeprofiilide ja lisatarvikute müügis üks Läti turu liidreid, plaanib Via Baltica äärde uue Riia peakontori rajamist. Sinna on kavas koondada tootmine, ladu ja kontor ning investeerida 10 miljonit krooni, ütles Tode SIA direktor Kaido Laanjärv. Mullu oli firma käive 18,8 miljonit krooni, tänavu esimese poolaastaga on käibe kasv 50%.

Perspektiivne valdkond on kinnisvarahooldus, mis on Lätis alles arenemata. Samuti jäätmekäitlus, kus ühelt poolt on nappinud konkurentsi, teisalt on osa alasid katmata ?plastikpudelid visatakse minema. Eesti kaudu läks tänavu Lätti RagnSells, mis ostis ära Läti turu suuruselt kolmanda jäätmekäitleja.

Võimalusi on alternatiivenergias ? maakütteseadmete pakkujatele, biodiisli tootjatele, samuti mitmesuguste kõrge lisaväärtusega teenuste, sh finants-, konsultatsiooni- ja ehitusteenuste pakkujatele, loetles Solnson.

Neli aastat tagasi internetipõhise personaliotsingu firmaga CV Online Lätti ja Leetu läinud Tanel Kookmaa näeb suurt potentsiaali IT alal, kus areng on seni olnud aeglane ja ?kõik tegelevad veel kõigega?. Eriti head väljavaated on ni?itoodete pakkujatel. Kookmaa ise on praegu MarkIT.lv SIA juhataja, käivitades Lätis-Leedus ettevõtlusklientidele suunatud internetipõhist IT-toodete ostukeskkonda. Selle aasta käibeprognoos kahel turul kokku on 6 miljonit krooni.

Lätis tegutsevatele Eesti firmadele avanesid augustis ELi struktuurifondid tingimusel, et nad on end Lätis registreerinud juriidilise isikuna.

Tulevast aastast kaob Lätis valuutarisk, kui latt seotakse valuutakorvi asemel euroga. Lati võimaliku sidumiskursina eurosse on nimetatud 1 EUR = 0,66 LVL.

Tänavu, kui dollar on languses, on see Eesti eksportijaid Läti turul surve alla seadnud, ütles seminaril Eesti ehitusmaterjalide tootja Aeroc juhatuse liige Jazeps Paplavskis. Aeroc on samuti üks Lätis edukaid Eesti firmasid, mis on kahe aastaga tõusnud Läti müüritisematerjalide turul teisele kohale.

Eesti ja Läti ärikliimat hinnatakse sarnaseks, mistõttu riigid on teineteisele n-ö orgaaniliseks koduturu laienduseks.

Samas on puksiirifirma AS PKL nõukogu esimehel Rein Tõntsonil Lätist üsna teravad kogemused vabasadamaid reguleerivast seadusest, mis annab ühele äriühingule võimaluse reguleerida teise äriühingu tegevust. Eesti firma laevad jäid sellest Riia sadama kai äärde seisma.

?Selgus, et meil polnud vajalikul tasemel tutvusi ametiasutustes ehk nn administratiivset ressurssi,? rääkis Tõntson oma vintsutustest, soovitamata teistel siiski seda ressurssi raha eest hankima minna.

Täna on lahing saatkonna abiga võidetud ning PKL SIA käes kogu Riia sadama puksiirteenuste turg.