Ettevõtja saab Euroopa Sotsiaalfondi toel koolitada vajadustele vastava tööjõu

Selle võimaluse annab Euroopa Sotsiaalfond (ESF), kes toetab töötajate arendamist ja töötute seast kaadri koolitamist. Toetusi saab taotleda töötavatele inimestele EASist koolitustoetusena ja tööturuametist töötutele väljaõppe korraldamiseks.

Ehitusmaterjalide tootja Maxit Estonia juriidiline nõustaja Jaanika Reismann näeb oma ettevõtte jaoks võimalust kasutada Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusi nii firma koolituste korraldamiseks kui ka Häädemeeste ja Aravete tehaste jaoks uute töötajate väljaõpetamiseks.

?See on meile kasulik,? kinnitas Reismann. Maxit Estonia on nii Häädemeeste kui ka Aravete suurim tööandja. Häädemeestel on plaanis ettevõttel laieneda, mistõttu on vajadus uute töötajate järele. Kuna ESF toetab töötute õpet, siis on ettevõttel võimalik kohalikke töötuid oma vajadustele vastavalt harida. Samuti kulub Häädemeeste töötajatele ära arvutikoolitus, milleks oleks samuti võimalik ESFi abi kasutada, rääkis Reismann.

?Kõik ettevõtted otsivad tööjõudu ja kurdavad selle puuduse üle, samas nad ei teagi, et on olemas selline võimalus nende koolitamiseks,? märkis Reismann.

Maxit Estonia Häädemeeste tehase direktor Eero Rändla nentis, et vajadus koolituse järgi on päris mitmelaadne. Kindlasti oleks vaja enne laienemist uusi töötajaid välja õpetada.

Vaatamata sellele, et sotsiaalministeerium korraldab üle-eestilisi teabepäevi ESFi võimaluste tutvustamiseks, ei jõua teave ettevõtjateni. Teisipäeval Tallinna ja Harjumaa teabepäeval osalenud ettevõtjaid võis ühe käe sõrmedel üles lugeda. ELi struktuurifondidest toetuse taotlemise ja nõustamisega tegeleva Baltreal Invest OÜ konsultant Heino Hõbemägi pidas ettevõtjate puudumist teabepäevalt turundusküsimuseks. ?Seda reklaamiti kui sotsiaalset asja. Kui seal oleks toodud esile ettevõtjate võimalused, oleks ka ettevõtjaid kuulamas olnud,? märkis Hõbemägi.

Rahandusministeeriumi struktuurivahendite korraldamise talituse peaspetsialist Kait Kabun soovitas ESFi teabepäeval kevadel toimunud struktuurifondide projektide ettevalmistusfondi (PPF) taotlusvooru põhjal ettevõtjal enne taotluse esitamist veenduda, et tema ja tema projekt on abikõlbulik ehk kas seda tegevust toetatakse selle meetme raames või mitte.

Riikliku arengukava (RAK) 1. prioriteedi ? inimressursi arendamine ? järgi jagunevad meetmed neljaks, mis on nummerdatud vastavalt: 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4. Ettevõtjatele on suunatud eelkõige meede 1.2 ja muu hulgas ka 1.3, kuid koolitusfirmad võivad taotleda toetust ka meetme 1.1 alt, ütles sotsiaalministeeriumi ESFi peaspetsialist Merlin Orgla.

Meede 1.2 on suunatud eelkõige ettevõtetele ja seal töötavatele inimestele täiendkoolituste pakkumiseks. Selle meetme rakendusüksus, kellele taotlusi esitada ja kes toetusi väljastab, on EAS.

Meede 1.3 on mõeldud töötuse ja vaesuse ennetamiseks ning suunatud riskigruppidele, töötutele, noortele töötutele ja lastega kodus olevatele naistele. Neljas meede 1.4 on mõeldud avalikule sektorile.

Projektide toetusmäärad sotsiaalfondi rahadest on 75?80 protsenti, meetme 1.3 puhul katab ESF 80 protsenti kuludest. Vajalik ka Eesti avaliku sektori finantseering ? 20?25 protsenti, ilma selleta projekte ei toetata. Vajalik võib olla ka taotleja omafinantseering, kuid see on sätestatud eraldi meetme tingimustes, selgitas Orgla.

Projekti eesmärgiks oli pakkuda Iiri arvutitarkvaraettevõtetele presentatsiooni-, kommunikatsiooni- ja läbirääkimisoskuste ning müügitehnikate ja võõrkeelte koolitust. Samuti sooviti julgustada ettevõtteid tegevust laiendama, lisades teenuste hulka ka konsultatsioonid ning tekitada koolitusest kasusaanud ettevõtete laienemise kaudu uusi töökohti.

Koolitustegevuses keskenduti sellele, kuidas müüa keerulisi ja suure riskiga teenuseid ja süsteeme (IT-süsteeme) suurtele organisatsioonidele. Koolitati peamiselt ettevõte insenere.

Tulemuseks oli see, et insenerid profileerusid ümber ? nende suhtumine muutus, koolituse järel mõtlesid nad lisaks tehnilistele probleemidele ka kliendivajadustele. Ettevõtted laienesid ja pakkusid uusi töökohti.