Juhan Parts: tahan kuulda terve mõistusega ettevõtjate häält

Mida ootab peaminister ettevõtjatelt ja mida pakub valitsus ettevõtjatele järgmisel aastal? Neilt, kes saalis istuvad, ootan, et nende ind ei rauge. On oluline, et ettevõtjad ei jääks loorberitele puhkama, vaid me peame Euroopa Liidus olles mõtlema, kuidas kaitsta Eesti ettevõtjate huve. Peame meeles pidama, et 2005 on esimene tööaasta ELi liikmena, me oleme nüüd ise ka otsustajad. On vaja teada Eesti majanduslikke huve ja neist teada anda. Ma tahaks kuulda rohkem terve mõistusega ettevõtjate häält ühiskonna probleemide lahendamisel.

Samuti peaksime mõtlema sellele, kuidas julgustada rohkemaid Eesti inimesi ettevõtlusega alustama. Meie ettevõtlusinitsiatiiv on suhteliselt madal.

Millised Eesti ettevõtjad on Sulle eeskujuks? Ma nimesid ei nimeta, aga mulle meeldis kogemus, mida minuga jagas üks Kärdla ettevõtja, kes toodab plastmassvidinaid. Ta käib tihti messidel ja ta ütles, et pärast 1. maid on tema äripartnerite arv viis korda kasvanud. Kõige olulisem on see, et ta väljus Skandinaavia raamidest. Nüüd tulevad tema juurde sakslased, prantslased, itaallased.

Eestis tõstab pead vasakpoolsus, samas on Res Publica reiting langenud. Kuivõrd tõenäoline on, et Eestis tulevad järgmistel valimistel võimule vaskapoolsed? Ma ei saa öelda, milliste valikute ees on valija 2007. aastal, aga kasulik oleks, kui need valikud oleksid selgemad. Ennustan, et nad seda ka on. Aga meil on tõepoolest levinud kannatamatus kujutada ette, et me suudame ümberjaotamisega sotsiaalseid probleeme lahendada.

Kas tulumaks alaneb järgmisel aastal? Alaneb.

Kas on oodata riigieelarve heakskiitmist parlamendis? Täna (kolmapäeval, toim.) kell kaks annan ma parlamendile 2005. aasta eelarve üle ja kõik parlamendierakonnad on andnud positiivse signaali.

Kas Villu Reiljan on Sulle otsesõnu seda lubanud, et pooldab riigieelarvet praegusel kujul? Muidugi on Villu Reiljan mulle seda lubanud.

Kui tõenäoline on negatiivne stsenaarium, et Saksamaa ja Prantsusmaa suruvad meile peale jäigema maksukorralduse?See ei ole tõenäoline. Poliitikute käredate väljaütlemiste taga on ka sisepoliitilised vajadused.

Aga kui valitsus pannakse reaalse valiku ette, kas loobuda abirahadest või viia sisse ebasoodne maksusüsteem?See alternatiiv ei ole reaalne. Ma ei spekuleeri sel teemal. Kui me ELi astusime, siis me võtsime sealsed põhimõtted üle. Aga praegu käib debatt Euroopa finantsperspektiivi üle aastatel 2007?2013. Ja seda me juba kujundame ise ka.

Toon siin ühe näite. Me ei suuda muuta ELi põllumajanduspoliitika poliitilisi põhimõtteid 2007. aastaks. Jääb küsimus, kuidas suunata seda rahatulva meie põllumajandusse, et see tõuseks jalgele. Keegi meile seda ette ei ütle.

Kes on Sinu jaoks autoriteedid, kellega majandusküsimustes nõu pead? Pean nõu väga laia isikute ringiga. Peaministri juures on teadus- ja arendusnõukogu, lisaks on mul oma lähemad nõunikud, kes töötavad minu juures ja kelle nimed on teada. Lai arvajate ring on alati käepärast.

Riigikontrolörina olid Sa väga kriitiline valitsuse suhtes. Nüüd aga kritiseerib riigikontroll Sinu valitsust. Kas praegu tundub riigikontroll Sulle kui üks tülikas asi, mis pingutab oma hinnangutes üle? Ma suhtun neisse väga konstruktiivselt. Selle institutsiooni ülesanne on olla kogu aeg natuke ajast ees ja olla surve avaldaja valitsusele, et raha toodaks suuremat väärtust. Ja meie kasvav ajakirjandus ka võimendab asja. Aga riigikontroll on nagu audiitor ettevõtte juures, kes võib olla rohkem või vähem range, aga lõppkokkuvõttes on ta tegevus omanikele ja tegevjuhile kasulik. Ja peaminister on nagu tegevjuht.

Äripäeva hiljutine juhtkiri võttis seisukoha, et riigikontroll peaks ka omavalitsusi kontrollima. Mis on Sinu arvamus? See eelnõu on olemas ja valitsus esitab selle Riigikogule lähikuudel.

Kui Bill Clinton Äripäeva konverentsil esines, küsisime temalt, millistesse USA aktsiatesse tasub investeerida. Ta tõi välja eBay aktsia, mille hind on tõepoolest kahe aastaga kolmekordistunud. Kuidas on Sinu suhe investeerimisega? Mina olen praegu investeerinud Res Publica aktsiatesse, soovitan teilegi. Muidu olen ma tagasihoidlik investeerija, mis on kahetsusväärne. Olen konservatiivne, sest peaministri palk ei võimalda suurejoonelisi investeeringuid.

Aivar Hundimägi: Kas Te kahetsete, et peaministri ameti vastu võtsite? Ei kahetse, võib öelda, et oleme asjast ees ja oleme olnud intensiivsed oma noores eas.

Indrek Toome: Toompea ja linnavalitsuse suhete kohta võiks öelda, et nad üritavad üksteisele ära teha. Kas ma olen täiesti valesti aru saanud, natuke valesti aru saanud või on siin tõepoolest probleem? Laiemalt võttes on koostöö omavalitsustega paranenud. Üldiselt tahab valitsus kõikide omavalitsustega koostööd teha. Me saavutasime kokkuleppe omavalitsuste liitudega. Sellist kokkulepet pole viis aastat olnud. Tallinn on muidugi eriline. Tallinnas võimul olev Keskerakond on meie opositsioon riiklikul tasandil ja selline opositsiooniline kallak omab tähtsust. Oleme avatud Tallinna linnavalitsuse muredele ja koostööle nendega. Samas oleme natuke mures Talllina finantsseisu pärast, samuti puhtama valitsuse pärast. Tallinn on rikas ja peab näitama teistele eeskujuks, et ta saab hakkama.

Marica Lillemets: Kuidas Te saate kindlalt teada, et Saksamaa ja Prantsusmaa ei hakka meilt nõudma euroabist loobumist, kui me maksusüsteemi ei muuda? Kui jutt käib sellest, kas maksumäärad peaks olema seotud struktuuritoetustega ja kas see viiakse sisse 2007?2013 majandusperspektiivis, siis tean. Esiteks, vaeste piirkondade soodustamine on ELi solidaarsus. Teiseks, maksumäärad ei näita midagi. Pole ühtset ideed, sest maksubaas on niivõrd erinev ja maksud on liikmesriikides väga laias spektris. Kolmandaks harrastavad lääneriigid igasugu riigitoetusi. See kõik koos näitab, et see seos saab tekkida võib-olla alles kümne aasta pärast, kui Eestil pole enam suurt saamise vajadust, vaid ta on tõenäoliselt juba ELi eelarves andja ning EL ise on tundmatuseni muutunud.