Peeter Vilipuu: Eesti ehitaja peab arvestama eurorahade kuni aastase viibimisega

Milline on kõige olulisem muutus sel aastal Teede REV-2 jaoks? 2004 on meile rahulik ja muutuste vaene aeg olnud. Kõige olulisem on olnud see, et meie omanikeringis olnud Alta Capital müüs osaluse ära.

Teede REV-2 on teatanud kavatsusest minna börsile. Millal saab teie firma aktsiaid börsilt osta? Võib-olla saab midagi konkreetsemat öelda juba selle aasta lõpus. Huvitav on see, et kõik autoriteedid, kellega ma sel teemal olen rääkinud, ütlevad, et see on jama idee ja meiesugusel ettevõttel pole mõtet börsil olla. Seda ideed toetavad ainult need, kes on otseselt börsiga seotud. Börsile minekuga kaasneb kulu ja täiendavat asjaajamist, aga ma olen nõus selle isegi ära kannatama, sest börsil olles on ettevõtte aktsial konkreetne väärtus.

Prognoosite järgmiseks aastaks 20protsendilist käibe kasvu. Kas Eestis hakatakse rohkem ehitama, Teede REV-2 võidab rohkem konkursse, hakkate kallimalt ehitama või sisenete uude ärisektorisse? Järgmisel aastal on planeeritud Narva maantee rekonstrueerimine ja sellele objektile oli kaks pakkumust. Lisaks Teede REV-2, Talteri ja Aspi ühispakkumisele osales Skanska Soome tütarfirma. Meie pakkumus oli hinna poolest parem ja kui see 325 mln kr maksev objekt tuleb, kasvatame käivet 20%. Praegu on selle objektiga tekkinud mõningad tõrked, aga ma ei usu, et me seda objekti ei saa, sest kui see objekt meile ei tuleks, siis oleks oleks see väga naljakas.

Riigikontroll on teid kritiseerinud nende ühispakkumiste pärast ja kahtlustanud tee-ehitusfirmasid kartellis. Miks teete neid ühispakkumisi? Näiteks selle Narva maantee rekonstrueerimisel ei saanud me üksi osaleda, sest konkursil osalejatel pidi olema viimase kolme aasta keskmine käive vähemalt 700 mln kr. Nii suure käibega pole ükski Eesti tee-ehitaja. Suurte objektide konkursi tingimused on sellised, mis sunnivad teiste tee-ehitusfirmadega koostööd tegema.

Kevadel Eesti turule tulnud Soome riiklik firma Tieliikelaitos on nõus ehitama Eestis teid kolmandiku võrra odavamalt võrreldes vanade tegijatega. Kas järgmisel aastal läheb teede ehitamine odavamaks? Hinnad ei saa alla tulla. Masinad ja materjalid on kõigil firmadel sarnased, tööjõukulud on sarnased, maksud on samad. Ei ole selliseid komponente, mille arvel saab hinna alla lüüa.

Enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga ennustati, et teedefirmad on need, kes liitumisest võidavad. Kas need ennustused on läinud täppi? Ei läinud täppi. Kui Eestis võetaks valitsuse tasandil eeskuju Portugalist ja otsustataks paar kiirteed valmis ehitada, siis on võimalik, et Eesti tee-ehituse maht kasvab hüppeliselt. Aga paljud Euroopa eksperdid on mulle öelnud, et Eestis on nii head teed ja nendel teedel sõidab ööpäevas nii vähe autosid ning seetõttu ei muutu Eestis teede ehitamine ka Euroopa Liidu jaoks piroriteetseks.

Mis Teid Euroopa Liidu bürokraatias häirib? Ei häiri midagi. On olemas kindlad käitumisreeglid, millega tuleb arvestada. Ma iseloomustaksin neid käitumisreegleid väljendiga ?kõik püüavad tööd hoida?. Näiteks sel aastal lõpetame Narva maantee ja Pärnu maantee renoveerimise, milleks kasutati euroliidu abirahasid. Leping nende tööde tegemiseks kirjutati alla eelmise aasta novembris. Leping oli aga valmis juba mullu kevadel, allkirjastamine lihtsalt venis. Lepinguga läks kiireks siis, kui möödunud aastal selgus, et Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Günter Verheugen külastab Eestit ning soovib näha mõnda projekti, mida euroliidu abirahadega ehitatakse. Siis läks Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhil John Kjaeril kiireks ja ta avaldas soovi leping ehitajaga kiiresti allkirjastada. Leping kirjutati alla ja ehitus läks käima ning järgmisel nädalal sai Verheugen Narva maanteel Talteri freesi tööd vaadata ja öelda, et kõik on väga tore.

Tegelikult allkirjastati leping sellisel kujul, nagu see oli valmis juba kevadel. Mitte midagi suvega ei muudetud. Sisuliselt oleks saanud tee-ehitusega juba kevadel alustada ning liikleja oleks aasta varem saanud uuel teel sõita.

Asjaajamine küll venib, aga te saate kindel olla, et EL ei kao. Eesti riigi või euroliidu näol on tegemist kliendiga, kes maksab korrektselt. ELi toel tehtavate tee-ehitustööde eest tasumisega on tegelikult probleeme. Selle sama Verheugeni visiidi ajaks käivitatud tee-ehituse eest on tasutud ainult 10% suurune ettemaks. Ülejäänud ehituse on teefirmad pidanud praegu ise finantseerima, objekt saab valmis, aga rohkem raha pole ehitajatele üle kantud. Kõik tööde vastuvõtu aktid on olemas, aga maksmisega viivitatakse ja see on omane ka teistele euroliidu abirahadega ehitatavatele objektidele.

Sellega tuleb lihtsalt arvestada, et pead ise tee valmis ehitama ja raha võid saada alles aasta pärast ehitusega alustamist. Kuna me lahendame selle probleemi koostöös pankadega, siis on meie kasumid lihtsalt seetõttu väiksemad.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektori Tarmo Lige hinnangul iseloomustab ka järgneval aastal Eesti ehitusturgu 2004. aastaga sarnanev kasv.

Turu eeldatav kasv on ca 13?15% ning tõenäoliselt tõusevad ka ehitushinnad.

Tänavuse aasta esimesel poolaastal kasvas ehitustööde maht jooksevhindades 27,5% võrreldes 2003. aasta sama ajaga. Enim kasvatasid käivet suured ehitusfirmad.

Skanska EMV juhatuse esimees Jaanus Otsa ütles sellist arengut Äripäevale kommenteerides, et tegemist on loomuliku protsessiga. ?Ma ei tea ühtegi Euroopa riiki, kuhu mahuks üle kümne korralikult kasumit teeniva ehitusfirma,? märkis Otsa intervjuus.

Harju Ehituse juhatuse esimees Aare Neudorf pidas suurfirmade kiirema kasvu üheks põhjuseks riigihangete konkursse. Riigihangete puhul on tema kinnitusel märgata, et tellijad kipuvad eelistama suurfirmasid.

?Tihti on kandideerijatele seatud tingimused põhjendamatud ja osalejate ring jääb väheseks,? ütles Neudorf Äripäevale 2004. aasta esimese poolaasta ehitusturu arenguid kommenteerides. Tema hinnangul on aga kõik seni turule ära mahtunud. Ehitusturu kasvu pidurdumisel peavad väiksemad firmad Neudorfi sõnul siiski ni?istrateegiale üle minema.

Tarmo Lige sõnul on jätkuvalt probleemiks heade töömeeste ja heade spetsialiseerunud alltöövõtufirmade vähesus. Üks osa neist teenib tunduvalt suuremat kasumit juba Soomes ning mujal väljaspool Eestit.

Ehitusettevõtjate areng tuleb jätkuvalt kinnisvara arendusest. Ehitusturu kasvu mootoriks jääb ka järgmisel aastal elamuehitus ning suur tähtsus on ka infrastruktuuri objektidel.

Lige hinnangul on kõige raskem ehitajat leida eramaja ehitajatel ja remontijatel. See on sageli võimalik ainult tutvuste kaudu. Väiketellijad saavad ka kõige enam petta, sest ehitusteenuse ostjatel puudub vastav kompetents ja väikeste ehitusfirmade hulgas on kõige rohkem probleemseid teenusepakkujaid. Taolised juhtumid heidavad varju kogu ehitussektorile, mis tekitab väära pildi ehitusturust ja ehitusfirmadest.

Konkurents püsib ehitusturul jätkuvalt tihe ning rahvusvaheliste rahade kasutamise puhul on kohal ka teiste Euroopa Liidu maade pakkujad.

Teede REV-2 juhti Peeter Vilipuud ärritab näiteks Soome teede-ehitusfirma Tieliikelaitos tulek Eesti turule, sest tegemist on riikliku firmaga. Tieliikelaitos teeb siin koostööd OÜga Koger & Partner.

Erinevalt kogu ehitussektorist ei ole tee-ehitusfirmadel kõik aastad olnud vennad ehk mahud ei kasva stabiilselt. Üheks põhjuseks on valimised. On reegel, et enne valimisi saavad teedeehitajad rohkem tööd. ASi Talter tegevdirektor Sven Pertens on Äripäevas ilmunud kommentaaris kirjutanud, et näiteks 2003. aastal teedeehituses reaalset kasvu ei olnud ning võrreldes 2002. aastaga oli tegemist tagasiminekuga. 2002. aasta oli aga kohalike valimiste aasta ning 2003. aasta alguses toimusid Riigikogu valimised. Kui seos poliitikaga paika peab, kujuneb järgmine aasta tee-ehitajatele edukaks. Varsti peaks aga algama 800 miljonit krooni maksva Väo-Maardu teelõigu remont Tallinna-Peterburi maanteel. Selle projekti näol on tegemist ühe suurema ja komplekssema teeprojektiga, mis Eestis kunagi tehtud.