Euroliidu uute riikide maksud annavad neile raudse eelise

Vahed on kohati kolmekordsed ning kasvavad veelgi, kui maksude langetamise kavadest teada andnud ELi uued liikmesriigid need lähiaastatel ellu viivad, selgub konsultatsioonifirma Ernst&Young ning Mannheimi Euroopa majandusuuringute keskuse (ZEW) värskest uuringust ?Ettevõtete maksustamine ELi uutes liikmesriikides?.

Uuring kinnitab igati Saksamaa ja Prantsusmaa valitsuse kartusi, et uued liikmesriigid võivad oma madalamate maksudega firmad Lääne-Euroopast üle meelitada.

Uuringus aluseks võetud Saksa korporatsioonil on täna maksude poolest kõige soodsam teha tütarfirma Leetu või Lätti. Seal on ettevõtte nn reaalne maksutase, mis võtab arvesse investeeringule antud soodustused jm, vastavalt 12,8% ja 14,35%. Sama number Saksamaal on 36%. Lähiperspektiivis on maksude poolest ELi atraktiivseimaks riigiks kerkimas Küpros.

Teistes ELi vanemates liikmesriikides pole seis Saksamaaga võrreldes parem ? Prantsusmaal on reaalne maksutase uuringu järgi 34,91%, Hollandis 32,41% ja Suurbritannias 29,13%. Uutest liikmesriikidest on kõige kõrgemad maksud Maltal, kus need edestavad ka mitmeid vanemaid liikmesriike.

?Maksulõhed ELi liikmesriikide vahel suurenevad veelgi,? kommenteeris Ernst&Youngi partner Matthias Roche firma koduleheküljel. ?Võistlus ettevõtete asukoha pärast käib ELis täie hooga ning Saksamaa jääb selles konkurentsis järjest ebasoodsamasse seisu.?

2003. aastast on kümnest uuest liikmesriigist viis (Poola, Slovakkia, Läti, T?ehhi, Ungari) ettevõtte tulumaksu määra veelgi vähendanud ? 2003. aasta keskmiselt 23,8 protsendilt 21,5 protsendile. See on enam kui 10 protsendipunkti võrra madalam Euroopa Liidu 15 vanema liikmesriigi keskmisest. Kui arvesse võtta ka Eestis kehtiv nullmäär reinvesteeritud kasumile, siis on kümnest uuest liikmesriigist seitsmes ettevõtte tulumaksu määr alla 20%. Keskmine reaalne maksumäär on uutes liikmesriikides 19,61%.

?Uutel liikmesriikidel on märkimisväärne eelis,? tõdeb raport.

Reaalset maksutaset toovad alla maksusoodustused, millega välisinvestoreid riiki meelitatakse. Näiteks maksuvabastused teatud perioodiks, mida kasutavad T?ehhi, Leedu ja Slovakkia. Eesti eristus raportis ainsa riigina, mis välisinvestoritele eraldi maksusoodustusi ei anna.

Kokku leidsid raporti autorid 23 taolist meedet, millest paraku enamik on ELi seadustega vastuolus ja perspektiivis kadumas. Nii on mitmed riigid hakanud selle asemel ettevõtte tulumaksu määra alandama. Tulevatest muudatustest on teada Küprose plaan kehtestada tulevast aastast ettevõtte tulumaksu baasmääraks 10%, millega Küprosest saab ELi kõige atraktiivsema maksutasemega riik. Reaalne maksutase alaneb Küprosel 9,75%-le.

Kõige suuremad muutused puudutavad aga Eestit, kirjutab raport. Eesti valitsuse plaan alandada ettevõtte tulumaks 26 protsendilt 20 protsendile tõstab Eestit atraktiivseimate riikide pingereas mitme koha võrra ning reaalne maksutase alaneb 22,52 protsendilt 17,32 protsendile.

Teada on ka T?ehhi plaan alandada ettevõtte tulumaks aastaks 2006 praeguselt 28 protsendilt 24 protsendile.