Linaõli annab puidule uue hingamise

Männitõrv ja linaõli on kaks märksõna, millega iseloomustada teist aastat tegutseva OÜ Amello Grupp tooteid. Tegemist on perefirmaga, millel kaks tegevussuunda. Helge Ollema osutab firmadele raamatupidamisteenust ja annab finantsnõu. Rauno Ollema aga proovib kaasa aidata vanade oskuste-tavade taastamisele ja säilitamisele, pakkudes puidu kaitseks looduslikust toorainest viimistlusmaterjale. Tõesti, heleda tõrvaõliga voodrilaudu võõbates meenub lõhn lapsepõlvest, mil talviti suuski tõrvati-määriti ja seejärel tulel kuumutati. Suusatõrva magusmõrkjas lõhn aga jäi veel kauaks püsima.

Amello Tallinna kontoris on purgis kimp lina. Just õlilina seemnetest saadav külmpressitud linaõli ongi Rauno Ollema sõnul see, millest kõik alguse saab. ?Teoreetiliselt on linaõli ainuke puidukaitsevahend, mis ka juua kõlbab,? naljatab ta ning ei soovita oma toodet ikkagi sellel eesmärgil kasutada. Siiski leidvat puhas linaõli kasutust näiteks meditsiinis.

Idee kasutada puidu immutamisel looduslikke vahendeid noppis Ollema üles ühelt Helsingis toimunud ehitusmessilt. ?Eks põhjanaabritegi juures oli tegemist kunagi unustusse vajunud esiisadeaegse tehnoloogiaga,? arvab ta. ?Soomes tulid looduslikud immutusvahendid uuesti kasutusse aga juba tunduvalt varem, 80ndatel. Eesti turul sellist toodet veel neli aastat tagasi polnud.?

Plaanidest tootmiseni jõudis Amello paar aastat tagasi. Toorained saadi enamikus Eestist, aga kuna raha tootmise alustamiseks nappis, osteti esialgu seda teenust ühelt Lõuna-Eesti firmalt. ?Esimeseks, kes võttis meie toodangut turustada, oli väike ehitusmaterjalide poeke Tallinnas Kunderi tänaval,? meenutab Ollema.

Praeguseks on ettevõttel juba üle kolmekümne suurema ja väiksema edasimüüjast partneri. Kontoriseinal kaardil kõik kenasti nimeliste lipukestega kirjas.

Sellest aastast on kõik protseduurid alates toorme muretsemisest ja lõpetades pakendamisega ettevõtte enda halduses. Kui küsida Ollemalt Raplas asuva tootmise töötajate arvu kohta, hakkab ta muhelema. ?Tegelikult teeb kogu töö ära vaid üks kogemustega töötaja. Kui vaja, võime ka 1000-liitrise partii korraga valmis teha, kuid üldiselt jääb hooajaline toodang 2500?3000 liitri piiridesse.? Amello toodete kasutajateks peab Ollema rohkem lõunapoolsemate maakondade, saarte ning pealinna elanikke. Ehk see piirkond, kus suurem osakaal palkmajadel ning paadiehitusel. Ka Tallinna loomaaeda ehitatud alpinaariumi palkmajad on Amellos toodetud tõrvaõliga võõbatud.

Ollema õpetuse järgi ongi tõrvaõli ja männitõrv tõhusaks abimeheks palkmajade kaitsel, imendub kiiresti, kaitseb palki päikesekiirguse ning ilmastiku eest. Samas toob aga ehedalt välja puidule omased mustrid, suurendab puidu tihedust ning lubab palkidel hingata. Vastupidiselt siis alküüdipõhiselt valmistatud värvidele. Tihti kurvastabki Ollemad see, et kaunid puitehitised on aastaid tagasi näiteks emailvärviga üle võõbatud, nüüd on värv päikese ja ilmastiku toimel kooruma hakanud ning välisvaate hirmsaks muutnud.

Amello tänavune käibe kasv lubab aimata inimeste teadlikkuse tõusu. ?Järjest enam püüeldakse kõige looduslähedasema poole,? arvab Ollema. ?Mis loodusest saadud, see sobib ka kõige paremini puitu looduse eest kaitsma.?

Amello käekäiku seostab Ollema võimega täita Eesti turu vajadust ning müüa edukalt Skandinaavias ja Baltimaades. Seni on lisaks koduturule suudetud kanda kinnitada Soomes, Rootsis ja Lätiski. ?Lõunanaabrite juures oleme esimesed tegijad, sealselt turult selline toode seni samuti puudus,? räägib ta. Kummaline on Ollema arvates see, et kui Rootsis saavad nad müüa oma tooteid Amello nime all, siis Soomes õnnestub seda teha vaid edasimüüja kaudu. Põhjanaabrid eelistavat vaid tuntud kaubamärke ning uuel tegijal on peaaegu võimatu läbi lüüa. Aga seni, kuni Amello toodang on hinnalt soodsam kui teistes euroliidu maades, pole Ollema arvates vaja turu kitsenemist karta.

Võimaliku ohuna näeb Ollema võimalust, et tulevikus võivad näiteks Soome ja Rootsigi pilgud hoopiski Venemaa või Valgevene poole pöörduda, kus odavam tööjõud ja tooraine ning kokkuvõttes tootmise hindki madalam.

Amellol on plaanis järgmiseks aastaks juurutada uusi tooteid linaõli baasil. Idee on tuua turule naturaalne värnits, mis valmistatud linaõlist, ning puutõrv, mis valmistatud lehtpuidust.

Elan 1938. aastal ehitatud palkmajas, kus olen mõned seinad palkideni paljaks kraapinud. Kuna maja on omal ajal päris kõvasti suitsu saanud, olid ka männipuust seinad tumepruunist süsimustani varieeruvas värvigammas. Pärast suurema nõe mahapesemist jäid palgid üsnagi hallid ja ilmetud. Otsustasin siis linaõliga katsetada ning jäin tulemusega väga rahule. Pruun puit sai säravamaks ning hall säravpunaka alatooni. Mida mustemat tooni oli sein, seda punasem tulemus.