Nordea Pank ei plaani massiliselt 10%lise omafinantseeringuga laene andma hakata, see tooks vääramatult kaasa kõrgemad intressimäärad nende laenude puhul.
Nordea Panga jaepanganduse juhi Toivo Annuse vastus sõnul näitab panganduspraktika eluasemelaenude väljastamisel, et laenu suhe tagatisvarasse ei tohiks ületada 75%.
'Sama arvestusloogikat kasutatakse ka riskide hindamisel panga kapitaliadekvaatsuse arvutustes ja laenud, mille laenu suhe tagatisvarasse ületab 75% ei ole enam samaväärse kapitalikaasamise nõudega kui tavalise panganduspraktika kohaselt väljastatavad laenud,' ütles Annus. 'See tähendab, et pank peaks siduma rohkem omakapitali väiksema omafinantseeringuga laenude jaoks (BIS100%), mis omakorda toob kaasa vältimatu laenuintresside tõusu võrreldes 25% omafinatseringuga laenudega.'
Omafinantseering peaks Annuse sõnul tagama teatud riskipuhvri juhuks, kui majanduskasv aeglustub või veelgi hullemal juhul muutub negatiivseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
'Seega ei saa väita, et omafinantseerimisnõue näiteks 25% tasemel on vaid panga jaoks ülioluline riskide maandamise vahend, sama on ta ka laenukliendi enda jaoks,' ütles Annus. 'Seega väidame, et teatud omafinantseerimistase on baas pikaajaliseks ja turvaliseks kliendisuhteks nii panga kui ka laenukliendi enda jaoks.'
Annuse hinnangul tagab 25% omafinantseerimise tase ka madalaima võimaliku riskimarginaali kliendi jaoks.
Samas ei välista Annus 10%-liste ja väiksemate omafinantseerimisega eluasemelaenude andmist. 'Kui kliendi maksevõime on tugev ja tulevikuväljavaated kindlad, siis on Nordea Pank valmis väljastama ka krediite, mis ületavad korteri või eluaseme soetamise täismaksumuse,' kinnitas Annus. 'Sellistel juhtudel tagab lisatagatise olemasolu loomulikult riskimarginaali alandamise.'