Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
SCOR ? võimalus tarneahel efektiivsemaks muuta
Mudelit saavad kasutada ka väiksemad firmad, sest SCORi standardiseeritus lubab samastada eri firmade arusaamu tarneahela juhtimisest.
Tarneahela operatsioonide soovitusmudel ehk SCOR võimaldab tarneahela osapoolte vahel tegevusi standardiseerida ja mõista protsesse üheselt. Samuti on mudel olulisimaks tarneahelate juhtimise ning ERP tarkvaralahenduste loomise lähtemudeliks. SCOR on koostatud Tarneahela Juhtimise Nõukogu (SCC) poolt. SCC on mittetulundusühing, mis avatud liitumiseks kõikidele firmadele.
Mudel pakub helikopterivaadet firma tarneahelast. Olukorra kaardistamine ning kõigest tarneahelas toimuvast ülevaate saamine on läbi aegade ja on praegugi see, millest lähtutakse sõjaväes plaane koostades, keeruline on mõista kogupilti pelgalt raportite või aruannete kaudu.
SCOR on tarneahela analüüsimise mudel, mis lubab seda kasutavatel firmadel uurida ja mõõta tarneahela protsesse, leida nõrgad kohad ja leida võimalusi paren-dusteks-arendusteks. See loob raamistiku standardiseeritud mõõteriistadega ning kaardistab protseduurid analüüsideks. See raamistik on üks koostöö alustaladest ning otsustav tööriist äriefektiivsuse maksimaalseks tõstmisel.
Nii loob SCOR võimaluse tarneahelate funktsioonide võrdlemiseks nii firmasiseselt kui ka erinevate firmade vahel.
Firmad, mis kasutavad SCORi, on suutnud vähendada kulusid ning suurendada tulusid. Näiteks Siemens Medical vähendas kohaletoimetamise aega mudelit rakendades 86%, tarnekindlus tõusis 65% võrra ja varud vähenesid 60% võrra.
SCOR-mudel koosneb viiest etapist: planeerimisest, hankimisest, teostamisest, kohaletoimetamisest ning tagastamisest. Igat protsessi uuritakse kolmel tasandil detailideni.
Esimene tasand on strateegiline ehk mida firma igast protsessist soovib. Teine ja kolmas tasand kaardistavad selgelt protsesside hetkeolukorra. Lisaks uurib kolmas tasand protsesse tegevuste tasandilt. See on ala, kus on võimalik midagi muuta.
SCOR-mudel annab võimaluse ühendada nende võtmetoimingud erinevatesse näitajatesse, et neid hiljem mõõta ja igat detaili uurides leida ahela nõrgad kohad.
Mudel uurib süviti tarneahela peamisi näitajaid ? tarnekindlust, tarneahela reageerimist, paindlikkust, juhtimise kulusid ja varade kasutamise efektiivsust.
SCOR ei ütle, milliseid muudatusi peaks tegema, kuid näitab kätte nõrgad kohad. Hiljem saab tulemusi analüüsides firma ise otsustada, kuidas konkreetset ahelat edasi juhtida. SCOR näitab, kuidas tarneahel toimib, kuidas peaks toimima ning mida selleks peaks tegema.
Edukas tarneahela juhtimine eeldab pidevat tarneahela analüüsi, et saada reaalajas infot, mis võimaldab vajadusel muutustele operatiivselt reageerida. Edukad on firmad, kes saavad aru, et edu peitub tarneahela efektiivseks muutmises.q
Tänapäeva traditsioonilised tarneahelad koosnevad keskmiselt neljast jadamisi ühendatud sektsioonist, milleks on tootjatehas, edasimüüja, hulgimüüja ja jaemüüja. Osalejate arv võib aga ulatuda mitmekümneni. Iga tarneahelas osalev lüli teostab viit standardfunktsiooni: planeerib, hangib, teeb, tarnib ja tagastab. Sellest käsitlusest lähtudes on sõltumatu mittetulundusorganisatsiooni SCC (Supply-Chain Council) välja töötatud joonisel 1 kujutatud tarneahelate juhtimise standardmudel SCOR (Supply Chain Operations Reference).
Autor: Jo Vegheim