Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti koolid saavad korda 5?6 aastaga
Riigi kohus on tagada kvaliteetse hariduse kättesaadavus kõigile ? lisaks headele õpetajatele ja õppematerjalidele on tarvis ka korras koolimaju. Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) osa on lahendada õppekavade ja õpetajatega seonduvad küsimused. Koolihoonete kordategemine on praegu kohalike omavalitsuste õlul ja riik eraldab vastavalt võimalusele regulaarselt lisavahendeid. Üldine olukord on paraku kaugel rahuldavast. Remonditöid ja ka juurdeehitusi on tehtud küll paljudes koolides, kuid täiesti korda on saanud vaid piiratud arv koole. Põhjuseks on eelkõige rahapuudus.
Selles olukorras kannatavad lapsed, sest puudub kvaliteetne õppekeskkond. Riik on lahendusena välja pakkunud Riigi Kinnisvara ASi (RK AS) toe. See on riigi omandis olev aktsiaselts, mille tegevust reguleerib riik. RK AS on juba viimase paari aasta jooksul riigiasutustele kuuluvaid hooneid suutnud korda teha kokku üle 150 000 m2. Loodava koolidega tegeleva tütarfirma nõukogus on ka HTMi ja omavalitsusliitude esindajad. Aktsiaseltsi vorm on valitud seetõttu, et selle juhtidel on seadusega piiritletud selge personaalne vastutus. Omavalitsustes on vastutus on sageli ebaselge ja umbisikuline.
RK ASi funktsioonid. Koostöös konkreetse kooliga leitakse optimaalne viis koolihoone kordategemiseks. Seejärel projekti rahastamine: lisaks omavahenditele võtta laenu ehk kaasata vahendid, mida riigil hetkel pole. Kolmandaks korraldab firma avaliku vähempakkumise, et selgitada parim ehitaja, kes projekti ellu viib.
Miks pakutud variant on edulisem senisest praktikast? Tegevuste summeerumise tõttu on professionaalsus suurem. Kõik projekti riskid jäävad arendajale, mitte ei kandu üle tarbijale ehk kohalikule omavalitsusele. Arendaja seab juba projekteerimisel eesmärgi, et tulevased ekspluatatsioonikulud oleksid oluliselt madalamad kui enne renoveerimist. Plaanitu rakendub palju odavamalt ja kiiremini: Eesti koolid saavad korda juba 5?6 a jooksul. See pole kohustus, vaid riigi pakutud võimalus.
Kooli pidaja saab protsessi siseneda mitte ainult kooli kinnistu müümisega RK ASile, mille puhul jääb müügisumma rendi ettemaksuks, vaid ka kinnistule hoonestusõiguse seadmisega. Seega ei pea koolimaja käest ära andma, et arendaja võetavat laenu tagada. Väljapakutu võimaldab lahendada paljude omavalitsuste probleemid koolide kordategemisel. On ju selge, et õpilastel ja õpetajatel ei ole aega oodata.
Autor: Tiit Ottis