Ülemiste sunnitud renti alandama

Ülemiste Center OÜ direktori Guido Pärnitsa sõnul räägitakse tõepoolest mõnede poodidega rendihindade ajutise langetamise osas läbi. ?Püsivat rendihinna allaandmist, seda ei saaks küll ütelda, et on,? ütles ta.

Peamiselt on Ülemiste puhul tegu väiksemate poodidega, Pärnitsa kinnitusel ankurrentnikega probleeme ei ole. ?Neid, keda see puudutab, on jõudsalt alla poole,? ültes ta. Täpsemat arvu Pärnits avaldama ei soostunud. Kokku on Ülemistes umbes 150 rentnikku.

Kümmekonnast rentnikust, kellega Äripäev ühendust võttis, soostus rendihindadest rääkima kuus. Neist neli vihjasid ka rendihindade langetamisele.

Avamise ajal välja käidud seitset miljonit klienti ja 1,4 miljardit krooni käivet aastas Ülemiste keskus sel aastal saavutada ei suuda. Praegu on keskusel päevas 11 000?12 000 klienti, mis jääb prognoositule alla pea 8000 võrra.

?Esialgsed prognoosid ei olnud küll ebarealistlikud, kuid eks selliste suurte keskuste käivitamine võtab ikka aega,? tunnistas Pärnits. Selle aasta prognoose Pärnits avaldada ei soovinud.

Koduextra poodide keti omanikfirma Olympic Invest OÜ tegevdirektori Merike Aadussoo sõnul töötavad nad juba mõnda aega Ülemiste keskuses madalama rendihinnaga. Hind on tema kinnitusel väiksem kui näiteks Rocca al Mare kaubanduskeskuses.

Tiimari kaupluseketi Eesti juht Janek Mellikov ei soostunud avaldama, kas rent on odavnenud, kuid ütles, et omavahelisi renditingimusi on muudetud. Samas lisas, et Ülemiste keskust juhtivad inimesed saavad väga hästi aru käivitamise raskustest.

Ka lillepoe Rikets Lilled projektijuht Kuno Lauton jäi rendilepingute ümberhindamist kommenteerides vaoshoituks, kuid selgitas, et rendihinnad on nende jaoks seotud prognoositud müügitulemustega, mille pealt arvestatakse protsenti. ?Meie prognoosidest on need ikkagi natuke all,? lisas ta.

Samuti ütles Walking poeketi omanikfirma B.W.T King ASi juht Ain Võlli, et peagi algavad neil läbirääkimised Ülemiste keskusega rendihindade osas. Külastavus on Võlli sõnul oodatust väiksem. ?Ilmselt kõigil, kes seal on, on sama mure,? rääkis ta.

Ühe Ülemiste keskuse ankurrentnikuna tegutseva Euronicsi juhi Heiki Mölderi sõnul on nemad Ülemiste pakutavate tingimustega rahul ja rendihindade alandamisest pole juttu olnud. ?Seal on päris palju väiksemaid ja alustavaid firmasid, siis ehk on neile pakutud odavamat hinda,? lausus ta.

Mölder oli Ülemiste keskuse käivitumisega üldjoontes rahul. ?Ise mõtleme, et suudame aasta lõpuks tööle panna sellisena, nagu lootsime,? ütles ta.

Klementi juhataja Toomas Leisi sõnul on Ülemiste hinna poolest Tallinnas kolmas. ?Viru ja Kristiine on selgelt kallimad, Viru eriti,? sõnas ta.

Klementiga pole rendihindade alandamisest juttu olnud. ?Kui liiklusprobleemid lahenevad ja keskus lõpuks korralikumalt tööle hakkab, eks see hinnatase siis pigem tõuseb,? rääkis Leis. Küll kinnitas ta, et esimesed kuud Ülemistes on jäänud ootustele alla.

Ülemiste keskust arendava Linstow Varner SIA tegevjuhi Petter Salomonseni sõnul on Ülemiste alustusraskused igati tavapärased. ?Me oleme selle juba mitmel korral mujal läbi teinud ja see on täiesti normaalne,? ütles ta.

Põhjuseks, miks praegused tulemused ei vasta esialgsetele prognoosidele, tõi Salomonsen muu hulgas selle, et omasuguste ajaveetmiskeskuste seas, mis asuvad kesklinnast väljas, ollakse esimesed. ?Esimene on alati raskem olla,? sõnas Salomonsen.

Viru Keskuse juht Ants Vasar ütles eelmisel nädalal konverentsil ?Äriplaan 2005?, et rendihindade alandamine Ülemiste keskuses oleks tark mõte. ?Ülemistel on potentsiaal olemas ja nende tänane probleem on pigem logistiline. Kaubanduskeskuste sissetöötamine võtab päris pika perioodi, aasta või kaks,? lisas ta.

Samal arvamusel oli ka Arco Vara kaubandus- ja büroopindade maakler Vivika Simmo. ?See on lihtsalt ennetav projekt,? ütles ta. ?Liiga vara on välja tuldud oma ideede ja teostusega.?

Tema sõnul võtab paar aastat, kuni transpordiühendus saab korda ja kõik sihtgrupid Ülemistesse jõuavad.

Simmo hinnangul peaks Ülemiste ka oma turundusstrateegiat muutma. ?See, mis nad seal omaette teevad, on väga tore, et pidevalt toimuvad mingid üritused, aga meediale on sellest vähe,? rääkis Simmo. ?Populariseerimist läbi meedia peaaegu üldse ei ole.?